Majandus

Idee eesmärk on luua ärivõrgustik Eestist pärit ja/või Eestiga tihedalt seotud ettevõtjatest, kes on nõus vabatahtlikkuse alusel panustama nii Eesti ettevõtluse ja ekspordi arengusse kui ka aidata kaasta investeeringuid kaasata. Ettevõtjatel on võimalus panustada Eesti majanduse arengusse erinevatest maailma paikadest. Eesmärgiks on ärisaadikute võrgustikuga katta ära võimalikult palju riike, et aidata Eesti ettevõtted oma toodete ja teenustega neile turgudele siseneda.

Valitsus kiitis heaks mitteresidentidele digi-ID väljaandmise kontseptsiooni: 2014.a lõpust hakatakse välismaalastele väljastama Eesti turvalist e-identiteeti. Tekib ainulaadne võimalus luua maailmas uudne kogum distantsilt kasutatavatest teenustest.

Sobiva taristu ja teenuste paleti väljaarendamine vajab avaliku ja erasektori ühistegevuse koordineerimist ja käivitamist. Eesmärgiks on teha Eesti suureks: et vähemalt 10 mln inimest kogu maailmast tahaks end siduda e-identiteedi kaudu Eestiga.

Ettevõtjahüvitist makstakse sarnaselt vanemahüvitisele 1,5 aastat alates ettevõtte asutamisest. Hüvitise eesmärk on tuua kogenud palgatöölised riskivabamalt oma ettevõtteid looma. Nii nagu lapse sünni puhul, nõuab ka uue ettevõttega alustamine pikka aega pühendumist ilma, et ettevõttesse veel positiivset rahavoogu tekiks, millest ettevõtja endale palka saaks maksta. Tihti on aga kogenud palgatöölistel võetud kohustused, mille pärast ei saa tasuvast palgatööst loobuda, kuigi ideid ja tahtmist on.

Idee lühikokkuvõte:
Riiklikud patendi- ja aktsiaosalused tähendaks riigi osalust investeeringutel eestis loodud patentidesse, kasulikesse mudelitesse ja arengupotensiaaliga ettevõtetesse. Riigiettevõtte eesmärk on leida kasumipotensiaaliga ideid ja osalusi. Eesti rahva kasu tekib sellest, et tegemist on tulu taotleva riigiettevõttega, mille eesmärk on suurendada eesti rahva rikkust. Riik on usaldusväärne partner. Eesti elanikele antakse võimalus ennast eestis teostada.

Aastase töö tulemusena valmib veebileht www.majandustarkvaraportaal.ee, mis on parim koht ettevõtjatele majandustarkvara valikul, kus on õppijatele, õpetajatele ja tööotsijatele hulgaliselt tasuta majandustarkvarateemalist õppematerjali, arutelusid, infot praktikakohtadest ja lõputöödest, mille tegemise käigus on majandustarkvarategijad oma veebilehed uuendanud (paremad juhendid, arusaadavamad programmide võimalused, hinnakirjad, demoversioonid).

Loov probleemilahendus on heaks abiliseks keerulistes olukordades, kui vanaviisi enam edasi ei saa või ei oska. Ärides ja organisatsioonides saavutatakse uudseid ja elegantseid lahendusi ilma, et keegi sellepärast ilmtingimata kannatama peaks. See lähenemine ei ole väga levinud, kuna konsultandid on need tehnikad teinud raskesti kättesaadavaks. Inglismaal on ennast just õigustanud probleemide loov lahendamine klubilises vormis, lihtsate inimeste vahel. Kindlasti tasub Eestis ka taolist proovida.

Idee on luua Eesti Tööstussümbioosi Võrgustik soodustamaks ettevõtetel tekkivate jääkide kasutamist sisendina teiste ettevõtete tegevuses. Selleks tuleb õppida olemasolevatelt tööstussümbioosi programmide ülesehitust ning töötada välja optimaalne lahendus, mis vastaks kohalikele oludele ja toimiks koostöös Soome ja Baltimaadega. Arenguidee teostus suurendab märkimisväärselt ettevõtete üldist ressursiefektiivsust, tekitab majanduses suurt lisandväärtust ning vähendab kahjulikke keskkonnamõjusid.

Toidurevolutsioon on maksupoliitiliste meetmete kogum, mille eesmärgiks on suunata Eesti inimesi tarbima võimalikult palju kodumaist-kodulähedast tervislikku värsket ja ökoloogiliselt kasvatatud toitu.

Töötlev tööstus on Eesti majanduse üks alustaladest. Selles sektoris on hõivatud üle 116 000 inimese. Töötleva tööstuse kõige olulisem, üle 150 aasta vanuste traditsioonidega suund on masina ja aparaadiehitus ning metallkonstruktsioonide valmistamine. Selles tööstusharus hõivatute arv on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu tuhande inimese võrra moodustades tähtsa, 14 000 töötajaga tootmissektori.

Integreerida Eesti pensionisüsteemi vabatahtlik ettevõttepensioni tugisüsteem, millega leevendatakse ja parendatakse töötajate, ettevõtete ning riigi finantsilisi ja tööturu vajadusi. Innovatsioon näeb ette:

Eestis tuleks kaotada tulumaks mistahes intellektuaalse omandi võõrandamisest ja kasutada andmisest saadud tulult Eesti Vabariigi residentidele. Kõik Eesti residendid, nii füüsilised isikud kui äriühingud, kes midagi loovad ning sellest tulu saavad, oleksid sellelt arvestatavast tulumaksust vabastatud. Selle alla kuuluks nii "loometöötaja" jooksva palga tulumaksu osa, kui patendi-trollist äriühingu kasumijaotus. Eesti saaks uue tugeva majandusmootori sisetarbimise ja tugiteenuste näol.

Inimresursi — majanduskasvu põhieelduse — projektsioonid on pessimistlikud. Meie loomulikku negatiivset iivet ei ole võimalik (ja pole ka tarvis) ümber pöörata. Tulutu on unistada hüppeliselt kasvavast sündimusest või väljarände peatumisest. Vähenev arv lapsi naise kohta või noorte rändeluviis ei ole Eesti-spetsiifilised nähtused, need vormivad ümber kogu läänemaailma.

Maksuametile on läbi aastate üheks suuremaks probleemiks toitlustusasutuste tööjõumaksud. Palju on mustalt töötamist, käibe deklareerimata jätmist jne. Peamiseks probleemi allikaks on toitlustusasutuste väga suur tööjõukulude osakaal, mille pealt tuleb lisaks tööjõumaksudele tasuda ka käibemaks. See loob aga soodsa pinnase ja kiusatuse maksupettusteks.
Probleeme saaks lahendada, vähendades toitlustusasutuste käibemaksumäära näiteks 10% peale.

Riigi hajaenergeetika programmi eesmärk on tekitada üle Eestiline kohapealsel taastuval toorainel töötav väikeste (kuni 1 MW) elektritootmisüksuste võrgustik, mis suurendaks riigi energeetilist sõltumatust-julgeolekut (vähendaks läbi hajutatuse riigi energeetilist haavatavust), looks maapiirkondades töökohti ja toetaks ettevõtluskliimat ning vähendaks elanike väljavoolu maapiirkondadest.