Ühiskond

Miks saab rahvas riigis tehtavate tähtsate otsuste juures kaasa lüüa ainult 1 kord 4 aasta jooksul riigikogu valides? Põhiseadus ütleb, et kõrgeima võimu kandja on rahvas seega peab olema võimalus otsustamise juures kaasa lüüa ka valimiste vahel.
Lahendus on portaal, kus seletatakse mida iga seadus endaga kaasa toob ja kus rahvas saab igale riigikogus arutatavale teemale oma poolt- või vastuhääle anda.
Esimeses faasis leitakse riigikogus saadik, kes hääletab vastavalt rahva soovile.

Üha kiirenevate ühiskondlike protsesside käigus leiavad aset pidevad muutused inimeste
eraelus, lisaks töö, selle asukoha ja eriala ajutiseks muutumine. Turumajandus, globaliseeruv
maailm ning kaasaja inimeste karjääri või unistuste teostamise võimalus soosib üha enam
elukoha vahetusi.

Täiskasvanute pidev edasiareng peab olema 21. sajandil sama loomulik nagu on lapse arenemine. Selleks tutvustame inimestele elu-akadeemilise sõbra ehk eluka rolli, mis seisneb täiskasvanu kohustuses jagada iga oma oskus edasi teisele täiskasvanule ning võimaluses saada oma ellu inimene, kellelt on volitus küsida ja õppida tema oskusi ja teadmisi.

Rahvusvaheline Akadeemia on ÜRO kaasabil loodav diplomaatilise põhitooniga õppeasutus, kus igal aastal alustab rahvusvahelise suhtlemise alal õppetööd 1 õpilane igast ÜRO liikmesriigist, et õppurid hakkaksid hoomama maailma kui tervikut isiklike kontaktide kaudu. Meie-maailma parimad suhtlejad!
See on Eesti fenomeeni – kõik tunnevad kõiki - viimine laia maailma võrgustiku kujul. Lisaks public-private partnerships meetodite reaalne rakendusõpe nagu see kõrgkooli enda puhulgi eeskujuna on.

IKT ja teadmusühiskonna tormiline areng tähtsustab vastukaaluks ka füüsilist keskkonda. Mida vähem olulisust omab töö tegemise koht, seda tähtsamaks muutub elukoht. Eesti linnadele pakuvad tõsist väljakutset lähiregiooni pealinnad, mida on korduvalt valitud maailma elamisväärseimate linnade edetabelite tippu. Eesti elukeskkondi ei kujunda arhitektid üksi, vaid need teostuvad paljude eri osapoolte koostöös.

Ühiskondliku mõju võlakirjad (Social Impact Bonds ehk SIB) on mudel, mille eesmärk on tõsta ühiskondlike probleemide lahendamise tulemuslikkust. SIBi tuum on riigi-investori-teenuse pakkuja vaheline leping, mille eesmärgiks on leida konkreetsele probleemile efektiivseim lahendus. Eesmärkide saavutamisel tasub riik investorile tehtud investeeringu koos intressiga. Mudeli abil saab riik senisest tõhusamad ennetus- ja teenusmudelid, kaasates erasektori kapitali ning innovaatilisi tegevuslahendusi.

Kiirõppekeskus on koolituskeskus, kus läbi eriliselt väljatöötatud koolitusprogrammi lühikese aja jooksul omandatakse oskuste ja teadmiste kogum kõrge lisandväärtuse loomiseks.
Keskuse esimese aasta prioriteetideks on IKT valdkonna, tööstusprotsesside (disain, planeerimine, masintootmine, materjalide masintöötlemine jne) ning andmekäitluse (data science, machine learning) koolitusprogrammide koostamine, koolitajate koolitamineg koolitustegevuse alustamine.

Idee aitab sotsiaal-, tervishoiu-, haridus-, noorsootöö- ja sisejulgeoleku haldusalades seada ning teostada SMART eesmärke. Armatuurlaua juhtimismõõdikud näitavad muutuseid mõne sihtrühma olukorras, mis toimuvad riigisektori eri haldusalade ja eraalgatuslike tegevuste ühismõjus konkreetses piirkonnas. Näiteks: ´põhikoolist väljalangejate arvu vähenemine´ maakonnas X, ´erivajadustega inimeste tööhõive suurenemine´ linnas Y või ´noorte õigusrikkumiste kasvu pidurdumine´ vallas Z.

Ühiskonna võtmeküsimuseks on tänapäeval see, kuidas võimalikult hästi ära kasutada inimeste potentsiaali - seda eelkõige olukorras, kus rahvastik vananeb ja töökäte arv väheneb. Hetkel elab puuetega inimesi Eestis ligikaudu 140 000, kellest töötab vaid 17 protsenti. Palju on neid, kes puude tõttu tööd ei leia, tööle minna ei julge või saavad takistuseks mõned muud faktorid.

Soovin Arengufondi Arenguidee konkursile esitada järgmise ideekavandi: globaalselt kättesaadav kodanikuajakirjandusel põhinev infokanal, mis toob kokku kõikjal maailmas elavad eestlased ja eesti kultuuri vastu huvi tundvad inimesed.

Moodustada aktiivgrupp, kes käib läbi terve Eesti, jaotatuna 52-ks piirkonnaks, ning kuulab ära ja dokumenteerib, mida räägivad need inimesed. Kaasata firmasid, teatreid, kinobussi, rändkauplusi, mobiilseid apteeke, koolitajaid. Peamine on kaardistada Eesti seis 2015, et me ei räägiks enam protsentidest, mis tehtud 1000 inimese küsitlemise põhjal, vaid meil on täpne pilt.

Mulle on jäänud meelde üks ütlus: et alles siis, kui mehel on kodus ja tööl kõik korras - saaks ta ka riigi juhtimisega hakkama.
Mis oleks, kui me oleksime üks "suur pere"!?
Nii nagu heas peres kombeks, istutakse õhtusöögilauas ja räägitakse päeva muljeid, et kõik oleksid kursis, mida head ja mis raskused on päeva jooksul olnud.
Mis oleks, kui selleks perepeaks oleks peaminister ja läbi it-rakenduse saaksime nagu Maximas 3 nupuvalikuga anda teada oma suhtumise tegemistele igapäevaselt.

Tänu meditsiini arengule ja elutingimuste paranemisele suureneb Euroopas vanemaealiste inimeste arv. Kuidas vähendada pensioni vajavate isikute hulka ja selle kaudu kulutusi sotsiaalhoolekandele? Üheks võimaluseks oleks tõsta pensionilemineku iga, millega esmapilgul meist vaevalt keegi nõustub.

Möödunud sajandil võeti meditsiinis kasutusele penitsilliin, alustati südamesiirdamistega, alistati lastehalvatus ja rõuged. Ometi peetakse üheks tolle perioodi suurimaks edasiminekuks meditsiinis hoopis (topeltpimedate) juhuslikustatud eksperimentide kasutuselevõttu – mitte uut raviviisi, vaid tehnikat, mis võimaldab aru saada, millised meetodid töötavad ja millised mitte.

Palju on räägitud, et Eesti on allhankijate maa. Mind häirib selline perspektiiv. Häirib ka see, et üleskutse liikuda väärtusahelas ülespoole on abstraktne ja selle elluviimiseks on raske midagi konkreetset teha.

Ometi usun, et just Eestil kui kompaktsel “kõik tunnevad kõiki” riigil on võimalik tekitada endale globaalne konkurentsieelis kui õpime juurde teatud oskusi ja harjutame ühiskonnas natuke teistsugust mõtteviisi.

Et infoajastul ei ole ühiskonna erakondadel põhinev toimimine enam efektiivne, tuleks seda põhjalikult reformida. Aluseks võiks võtta inimaju toimimise mudeli: inimesed on interneti kaudu ühenduses ja teevad tänu jagatud teadmisele usutavasti parimaid otsuseid. Reformi edule aitab kaasa ka Tiigrihüppe ja e-riigi kogemus. Alguses loodaks süsteemi imiteeriv arvutimäng, analüüsitaks õiguslikke võimalusi ja viidaks keskmise suurusega omavalitsuses ellu katseprojekt.