Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Üleriigilise ühtse elektroonilise piletisüsteemi väljatöötamine ja kehtestamine

    Ühtse piletisüsteemi eesmärk on see, et inimene ei peaks ostma uut piletit konkreetsele liinile. Kaob vajadus osta piletit kui vahetatakse sihtpunkti jõudmiseks korduvalt ühistranspordivahendit. Seni on sellele vastu seisnud transpordiettevõtted ise, sest kõigil on oma süsteem ning koostööd ei praktiseerita. Pole ka olnud ühtset eestvedajat, et selle elluviimist finantseerida ja korraldada.

    Tänu ühtsele süsteemile võidaksid kõik osapooled: reisijad ajakulus ega pea sularaha kaasas kandma ning ettevõtted aja-, paberi-, pangaterminalide- ja oma infosüsteemide kulus.

    Idee kirjeldus

    Ühispileti idees ei ole midagi uut. See mõte kerkib aegajalt tänu meediale ka laiemasse üldsusse ning vaibub siis taas. Kindlasti mõtlevad sellest ja unistavad need inimesed, kes igapäevaselt kasutavad ühistransporti. Viimati oli meedias sel teemal pikemalt juttu tänu Dago Antovile ajalehes Postimees. "Reisija ei peaks ostma piletit konkreetsele liinile, vaid kui ma tahan sõita Tallinnast Mustamäelt Tartusse Annelinna, siis ma ostan selleks ühe pileti. Kui ostaksin ühe pileti ja mingi tasaarveldussüsteem jagaks selle summa pärast nende mahtude vahel, siis tegelikult ei pruugi see kallimaks minna. [---] Praegu müüb iga firma eraldi pileti, trükib selle eraldi välja, see on samal ajal ühtaegu nii keeruline kui ka kulukas," selgitas ta Postimehele.

    Oma süsteeme on arendanud Tallinn, Pärnumaa, Tartu kui ka teised.
    Kuna iga maakond ja linn arendab oma süsteemi, siis kõlab naeruväärsena väide, et ühe suure süsteemi loomine on kallis ja ebamõistlik. Olen veendunud, et mitme väikese süsteemi loomine ja pidamine on kokkuvõttes kulukam. Lisaks kasutatakse ka erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Sellise süsteemi loomisel rakenduks ka täiesti uus mõõde kogu Eesti liikumise, pendelrände jne analüüsimiseks, mille baasil on võimalik transpordi parem planeerimine, mis peaks ka lisama ühistranspordi kasutajaid. Ka on viimased 5a või rohkemgi ettekujutus Eestist kui IT-riigist ainult meie peades, palju riigid on ammu oma arengus meist möödunud. Nüüd oleks taas võimalus millegagi olla maailmas esirinnas ning hiljem oma kogemust edasi müüa.

    Taust:
    „Pärnumaal on püütud juba kolm aastat rajada maakonna ühistranspordikeskust [---] meil on siin neli vedajat, kes omavahel rivaalitsevad - nagu öeldakse, on konkurendid,“ ütles Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius ERRi uudisteportaalile.

    Kui peagi välja kuulutatav riigihange kulgeb takistusteta, saab juba järgmise aasta (2015) suvel Tartu linnaliinibussides maksta sõidu eest elektroonilise sõidupiletiga, milleks võib olla ka moodne nuti¬telefon.
    Tartu linna infotehnoloogia arendusjuhi Kalev Pulloneni sõnul sarnaneb kavandatav piletisüsteem sellega, mis on kasutusel Tallinna bussides. «See tähendab, et bussis on vali¬daa¬torid ning kõik sõitjad peaksid ennast registreerima, ka need, kes saavad sõita tasuta,» lausus ta.

    Majandusministeeriumi hinnangul käib Eestile üle jõu luua piletimüügisüsteem, mis lubaks sõita ühe piletiga ümberistumistega algpunktist sihtpunkti. Haidaku sõnul näitavad aga analüüsid, et sõitja jaoks läheks komplekspileti ostmine küll tõenäoliselt odavam ja mugavam kui mitme pileti eraldi ostmine, kuid vähemalt praegu ei oleks sellise süsteemi rakendamine põhjendatud. Tõenäoliselt oleks piletimüügisüsteemi haldajaks riik, kelle kanda jääb sel juhul ka piletite tühistamine, tagastamine ja kahjutasu maksmine juhul, kui ühe vedaja tõttu kombineeritud reis katkeb. Teiseks tuleks ühtse piletisüsteemi jaoks kõikidesse bussidesse paigaldada piletiaparaadid, mis hoiavad süsteemiga kogu aeg sidet, rääkis Haidak. Vastasel juhul tekib näiteks oht, et pileti ostnule ei jätku kohti. "Reaalajas toimuvat andmevahetust toetavate piletimüügiseadmete hinnanguline maksumus on maanteeameti hinnangul umbes 3000 eurot," ütles ametnik. "Eestis kasutatakse kaugliiniveo ja maakondliku liiniveo teostamiseks ca 900 bussi, millest 90 bussi on juba kaasaegsete piletimüügiseadmetega varustatud. Seega tuleks ülejäänud osa kaug- ja maakonnaliini busside varustamiseks arvestada üksnes busside piletimüügiaparaatide soetamiseks umbes 2,4 miljoni euro suuruse investeeringuga," jätkas ta.

    Idee rakendamiseks vajalikud sammud ning elluviimise ajaraamistik:
    MKM-i haldusalas olevale Maanteeametile tuleb anda süsteemi hoidmise kohustus
    Teostatud analüüsi alusel teha juriidiline taustsüsteem (erinevate osapoolte vastutus jms)
    Läbi rääkida ühistranspordiettevõtetega ühtse süsteemi loomiseks (bussifirmad, Elron)
    Teha tehniline IT-süsteem (Laias laastus on uues süsteemis võimalik sõidu eest maksta ja ennast registreerida kolmel moel. Esimesel juhul peaks inimene ostma selleks spetsiaalse kiibiga kaardi. Teine võimalus on osta kiibiga kleeps ning kleepida see näiteks rahakoti või mõne teise kaardi külge. Kolmandaks võib maksevahendina kasutada ka moodsat NFC-kiibiga (near field commu¬nication – toim) nutitelefoni).
    Osta vajalikud seadmed ja kaardid
    Ajaraamistik eeldatavalt ca 1-1,5 aastat. Sõltub paljudest teguritest.

    Tegelikult olen ma hoopis seda meelt, et meil on nii väike riik, inimeste arv samuti, autostumise probleem täiesti olemas jne, et õige oleks meil riigis ühistransporditeenust rahvale üldse tasuta pakkuda=siis poleks üldse mingeid pileteid vaja.
    Vot see oleks juba asi, millest rääkida ja mida imetleda.
    Kujutage ette, et maailmas on üks riik, kus terve riigi ulatuses on ühistransport tasuta! See jõuaks ehk maailma meedia esilehekülgedelegi. Suurepärane regionaalpoliitiline meede! Suurepärane autostustamise vastane meede!
    Küsimus on ainult, et palju selle realiseerimiseks peaks kütuseaktsiisile juurde keevitama...

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument