Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Tööstussümbioosi Võrgustik

    Idee on luua Eesti Tööstussümbioosi Võrgustik soodustamaks ettevõtetel tekkivate jääkide kasutamist sisendina teiste ettevõtete tegevuses. Selleks tuleb õppida olemasolevatelt tööstussümbioosi programmide ülesehitust ning töötada välja optimaalne lahendus, mis vastaks kohalikele oludele ja toimiks koostöös Soome ja Baltimaadega. Arenguidee teostus suurendab märkimisväärselt ettevõtete üldist ressursiefektiivsust, tekitab majanduses suurt lisandväärtust ning vähendab kahjulikke keskkonnamõjusid.

    Eesti Tööstussümbioosi Võrgustik Balti-Soome regioonis – ringmajandus kolmanda tööstusrevolutsiooni keskmes

    Tööstussümbioosis toodavad ettevõtted suuremat lisandväärtust vajades vähem loodusressursse.

    Ökoloogilised tööstussüsteemid koosnevad omavahel sümbiootiliselt kooseksisteerivatest tootmisüksustest, kus iga üksiku ettevõtte heaolu kasvatab terviku heaolu. Ühe ettevõtte jääk on teise ettevõtte ressurss. Edukaid tööstussümbioosi näiteid on kohaliku omavalitsuse tasandil (Kalundborg - http://www.symbiosecenter.dk/en, Taani) kui ka riiklikul tasandil (NISP - http://www.nispnetwork.com/, Suurbritannia), Soomes on riiklik alustamisel (http://www.sitra.fi/en/economy/industrial-symbiosis). Tööstussümbioos võimaldab kokkuhoidu toorainete hankimisel ja jäätmete (ka ohtlike jäätmete) utiliseerimisel või prügilasse ladustamisel, veekasutuse ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamist ning ettevõtete müügimahtude suurendamist. Need on kasud, mida olemasolevate tööstussümbiooside näidete puhul on tõestatud ja statistiliselt ilmselged. Lisaks seotud ettevõtete individuaalsele kasule optimiseerib tööstussümbioos kollektiivselt materjali ja energiakasutuse suurema efektiivsusega kui on võimalik ühegi individuaalse protsessiga. Mida rohkem ettevõtteid on omavahel ühenduses, seda rohkem on lisandväärtuse tekitamise võimalusi. Tugev võrgustik tähendab ka, et ühe ettevõtte kehv käekäik ei ole teiste ettevõtete jaoks eluliselt määrav.

    Tahan Eestis algatada Ida-Läänemere regiooni tööstussümbioosi ning ühendama alguses Eesti enda ja seejärel ka Baltimaade ja Soome tööstused omavahel tihedaks, avatud ja toetavaks võrgustikuks. Nii tekib lisaväärtus ettevõtetes endis ning võrguna soodus keskkond uute ettevõtete tekkeks. Koostöö Soomega tähendaks kahe tööstussümbioosi võrgustiku ühendamist, mis avab hüppeliselt sünergia võimalusi mõlemale poolele.

    Sümbioosist sünergiasse.

    Lisaks materjalile, veele ja soojusele vahetatakse tööstussümbioosis infot. Infovahetus ülejäägi ja ressursivajaduste kohta annab võimalusi uute kohalike ettevõtete tekkeks või olemasolevate arenguks. Ülejäägi või vastava vajaduse leidmisel saab tihendada tootearendajate koostööd teadusinstitutsioonidega materjalikasutuse tehniliste lahenduste väljatöötamiseks, kaasates ja edendades teaduse-tööstuse partnerlust.

    Üksikute ettevõtetete koostoimimine suurendab informeeritust turu soovide, piirangute või prognooside osas ning parandab globaalsel turul konkurentsipositsiooni. Kohalike ettevõtete omavahelise konkurentsi asemel saab pöörduda jagatud eesmärkide püstitamisele. Samas, kogu arendustegevuse juures väheneb keskkonnakoormus jäätmete ladestamisel ja toorainete hankimisel. Tervikefektiivsus sisendressursi ühiku kohta kasvab märkimisväärselt.

    Ökoloogilised tööstussüsteemid on vältimatud.

    Ressursside vähesuse ja kasvava keskkonnasurve tõttu tõusevad tegevuskulud ning vähenevad võimalused uute tööstusharude tekkeks. Globaalses konkurentsis on viimastel aastakümnetel võidutsenud need tootmisettevõtted, kes asuvad allesjäänud ressursirohketel aladel või nõrgema keskkonnaregulatsiooniga riikides. Selline maailmakorraldus on lõppemas, kuna kasvavad keskkonnaprobleemid sunnivad ka viimaseid kantse suuremale ettevaatlikkusele, rääkimata taastumatu tooraine tõusvast hinnast. Lineaarsed tootmissüsteemid, kus tooraine hankimine ja jäätmete teke on lahus ning ajas suurenevad, muutuvad jätkusuutmatuks nii rahaliselt kui keskkonna mõttes, mida tunnistatakse juba ka Euroopa Liidu tulevikustrateegiates. Lineaarseid süsteeme looduses ei esine, vaid süsteem tervikuna on alati ringluses – ühe lõpp on teise algus.

    Oleme uue tööstuse lävel. Samal ajal kui kolmas tööstusrevolutsioon võimaldab muutust tootmispõhimõtetes lattutootmiselt vajaduspõhiseks, toimub samaaegslt ökoloogiliste tööstussüsteemide teke. Ökoloogilised tööstussüsteemid on osa suuremast ringmajandusest, mis toimib tervikliku kestlikkuse põhimõttel.

    Mida on vaja teha.

    Arenguidee tegevusplaan on õppida olemasolevatelt tööstussümbioosi programmidelt ning töötada välja optimaalne lahendus Eestile. Sealhulgas:

    Võrgustuda
    Tööstussümbioosi ülesehitamine hakkab ennast finantsiliselt tõestama juba esimeste ühenduste loomisel. Võrgustik hakkab aga ennast taastootma kui sümbiootilised suhted suudavad sünergiat saavutada. Tööstussümbioosi Võrgustiku peamine ülesanne on tuvastada ebaefektiivsed materjalivood ja potentsiaalsed ettevõtted, kes lõikaksid sümbiootilisest suhtest kasu. Sümbioosi tuvastamise tõenäosus suureneb iga uue ressurssidoonori kui -otsija ettevõtte lisandusmisega. Samas ettevõtetevahelise usalduse tagamiseks ja Soome võrgustikuga sidumiseks on vaja tõestada siinset potentsiaali ning valmistuda ettevõtetevaheliseks koostööks. Võrgustiku looja ülesanne on need partnerlusvõimalused tuvastada ning toetada koostöö teket.

    Seadusandlust kohandada
    Seaduslikud muudatused jäätmete klassifitseerimisel ning käitlusreeglite osas, et tunnustada jäätmete ressurssiväärtust. Tegutsemise ja käitlemislubade osas on tarvis suurendada paindlikkust, kui varasemale jäätmele saab lisada eluetappe enne elutsükli lõppu. Jääde on jääde ainult siis kui sellega enam midagi ei tehta, mitte siis kui primaarne töötlusprotsess on lõppenud.

    Poliitikat suunata
    Koostöö avaliku sektoriga on vajalik peamiselt kahel põhjusel:
    1) tegevusplaanide väljatöötamiseks, mis otseselt toetavad tööstussümbioosi võrgustike arengut. Poliitika kujundamist suunaks jäätmehierarhia lähenemine, mille järgi toetatakse eelistuse järjekorras: jäätmete vältimist, vähendamist, taaskasutust, ümbertöötlemist, energia ammutamist ja kõige lõpus ladestamist.
    2) tehnoloogilise innovatsiooni rahastuse suunamiseks potentsiaalsete kohalike tööstussümbioosi projektide vajadusi silmas pidades. Selline avaliku sektori tugi pakub otseselt kohalikele ettevõtetele uusi arenguvõimalusi.

    Partnereid leida

    Tööstussümbioos on üles ehitatud regionaalsetele partnerlussuhetele nii mikro-, kui makrotasandil. Lisaks kodumaistele ühenduseloojatele on Tööstussümbioosi Võrgustik tugevalt suunatud riigist väljapoole, et suurendada ettevõtete valikut partnerlussuhete loomiseks. Selleks annavad häid võimalusi SITRA, kes on Soome tööstussümbioosi eestvedaja, ja teised Balti riigid, kus säärane arendustegevus hetkel puudub, kuid potentsiaalseid ettevõtteid on rohkesti.

    Tööstussümbioosi Võrgustik toetab arendustegevust lahenduse leidmiseks jäägile, millele olemasolevad ettevõtted ei leia kohest kasutust. Lähtudes jääkressursist saab koostöös ettevõtete, ülikoolide innovatsioonikeskuste ja disainerite-tootearendajatega välja töötada ümbertöötlemise viise ja uusi tooteid. Nii ülesande lähtekoht kui potentsiaalne kasu osalistele on kergesti tuvastatav, koostöö äriline vorm on juhtumipõhine. Avaliku sektori ning ettevõtteid ühendavate institutsioonide osalus hõlbustab sidusate kokkulepeteni jõudmist.

    Lisa_1_Kalundborg__Taani.jpg

    Jutt suht ilus ja ka loogiline. Samas oleks tahtnud rohkem näiteid Eesti kontekstis, et idee oleks saanud selgemaks Eesti oludes...
    Mida me siis nii väga ära kasutaksime> milliseid tooraineid-tootmisjääke jne. Pähe tuleb Eesti poolt põlevkivituhk jms põlevkivienergeetika tootmisjäägid. Põhjamaad ehk oleks huvitatud prügi smungeldamisest meile prügikütuse nime all. Ehk ka freesasfalt on teema. Aga sellist kraami "annetatakse" meile nagunii.
    Ehk siis küsimus, milliseid konkreetseid jääke jms peetakse silmas?

    Eestis ei olegi veel palju juhtumeid, mistõttu tuleb need võimalused leida ja neid arendada. Kuid heaks tööstussümbioosi näiteks on ka tuurakasvatus Narva elektrijaama jahutusvees:
    http://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-narva-elektrijaama-tuurakasvatus-probleemid-hudroenergiaga

    See on seni Eestis veel avastamata maailm, kuidas erinevad tööstusettevõtted oma jääke laiema võrgustiku baasil taaskasutama suunata. Kunagi ammu sai käidud Taanis suures prügilas, sealne juht ütles ilusti - "Meil on prügi hotell. See kõik siin on toore." Erinevalt olmejäätmetest on tööstuse jääke lihtsam taaskasutada. Vaja on vaid kokku viia see, kellel on mingi tööstuslik jääk, mis talle enam kasutamiseks ei sobi ja keegi kes seda jääki toormena oma toodangule kasutada saaks. St vaja on tegevusi kavandada ja ellu viia nn tööstussektorite või valdkondade üleselt. Inglismaal on NISP programm pikalt edukalt toiminud ja taaskasutatava materjali kogused väha suured. Soomes on SITRA hetkel sama programmi jooksutamas. Oleme Margusega ideed tööstuslikku sümbioosi Eestis rakendada pikalt mõlgutanud ja ka võimalusi otsinud. Hetkel on keerukus vaid selles, et nii suur pilt (kuidas see süsteem tööle panna ja seda hallata) on Eestis eikellegi maa. Üks ettevõte aga siin üksi võitu ei saavuta, sest tema äri on konkreetses tootmisagelas. Vaja on kokku viia suur ring ettevõtteid ja leida nende vaheline sümbioos. Ka Keskkonnaministeerium peab ideed heaks aga otseselt mitte nende tegevusalas olevaks. Kuigi idee on hea on siin vaja algusaastatel märgatavat rahalist tuge, et see programm käima joosta. Just pikk käivitusperiood ja nö üldine võit suure kiire rahalise tasuvuse asemel on siin Tööstussümbioosi võrgustiku käima saamisel keerukad kohad. Aga idee on hea! Selle mõju keskkonnale aga suurepärane! Võit võrgustikus osalevatele ettevõtjatele pikas perspektiivis ka kindlasti hea. Mõnel määral on seda ideed veel kasutanud Eesti lammutusfirmad, kellest osa materjali sorteerib ja taaskasutusse suunab. Nt kivid purustatuna teedeehitusse, puittalad uuesti ehitusse, kehvema puidu küttematerjaliks, metall ümbertöötlemisse jne. Ka on nn rohujuure tasandi sümioos toiminud maal taludes - ühe jääk (sitt) on teise väätis! Selle algsele omajale on see kasutu, selle kasutajale on see aga tema taimekasvatuse läbiviimisel suur väärtus. Tööstusümbioos sama idee ainult lihtne jääde asendub keerukamate keemiliste ühendite, sooja vms. Ka need on kellegile väärtused, kes neist midagi toota oskab!

    Lisa pooltargument

    Otseselt ei ole vastu, aga lihtsustama peab seda teemat. Tunnen kedagi UK organisatsioonist WRAP mis kinni pandi. Sümbioos, sünergia ja muud kõlavad põhimõtted ei ole jätkusuutlikud. Mis toimib, on lihtsa kasutajaliidesega turuplats jääkmaterjalidele (ja vahel energiale). On firmasid, kes muud ei teegi, kui müüvad plekikettaid vms kolmandatele osapooltele.

    Lisa vastuargument