Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Ühiskondliku mõju võlakirjad – investeerimismudel ühiskondlike probleemide lahendamiseks erakapitali toel

    Ühiskondliku mõju võlakirjad (Social Impact Bonds ehk SIB) on mudel, mille eesmärk on tõsta ühiskondlike probleemide lahendamise tulemuslikkust. SIBi tuum on riigi-investori-teenuse pakkuja vaheline leping, mille eesmärgiks on leida konkreetsele probleemile efektiivseim lahendus. Eesmärkide saavutamisel tasub riik investorile tehtud investeeringu koos intressiga. Mudeli abil saab riik senisest tõhusamad ennetus- ja teenusmudelid, kaasates erasektori kapitali ning innovaatilisi tegevuslahendusi.

    Tänaseks on selge, et Eesti ühiskondlikud probleemid üleöö ei kao – tööhõive, elanikkonna vananemine, väljaränne, rahvatervis, haridus, sotsiaalne toimetulek – kõik vajavad uudseid lahendusi. Iga probleemi lahendamine nõuab raha, millest on alati puudus. Täna teeb avalik sektor tihedat koostööd vabaühendustega, tellides neilt teenuseid väga erinevates valdkondades. Samal ajal on teenuse osutajate maastik väga killustunud ja need, kes korra on jala ukse vahele saanud, kipuvad jääma pikemaks ajaks, hoolimata sellest, et „turule“ on vahepeal tulnud palju tõhusamaid ja mõjukamaid mudeleid. Kuidas teha nii, et just need kõige paremad lahendused riigini jõuaks?
    Ühiskondliku mõju võlakirjad (Social Impact Bonds ehk SIB) on maailmas uuenduslik, ent juba oma esimesi edulugusid jagav investeerimismudel, mille eesmärgiks on tõsta erinevate avaliku sektori poolt pakutavate ennetus- ja teenustegevuste tulemuslikkust peamiselt sotsiaalvaldkonnas. Tegemist on kolme sektori vahelise tööriistaga, mille abil saab riik katsetada ja kasutusele võtta uusi tõhusaid ennetus- ja teenusmudeleid, kaasates esialgse ressursina erasektori (või kohaliku avaliku sektori fondide poolt eraldatud) kapitali ning vabasektori mõjukamate organisatsioonide tegevusmudeleid. Siinkohal on märksõnadeks just „esialgne ressurss“ ning „mõjukamad organisatsioonid“.
    Ühiskondliku mõju võlakirjade skeem on lihtne:
    • riigil on vajadus tõhusamate sostsiaalprogrammide järele,
    • vabasektor on loonud kompetentsi ja kogemused, kuidas erinevaid sotsiaalseid kahjusid võimalikult tõhusalt ennetada,
    • erasektoril on kapitali ja teadmisi, mida saaks lahenduste piloteerimisse investeerida.
    Võlakirjade süsteem toob kõik osapooled kokku: riik saab katsetada uusi mudeleid , vabasektori parimad saavad rakendada oma potentsiaali ja luua ühiskondlikku mõju ning erasektori investorid saavad topeltkasumi – nii rahalise kui ühiskondliku.
    Investeeritava algkapitali abil rahastatakse pilootprojekti läbi viivat teenusepakkujat või -pakkujaid, kes viivad kokkulepitud perioodi jooksul ellu lubatud tegevused. Tegevusperioodi keskel ja lõpus viiakse läbi tulemuste ja mõju hindamine sõltumatu hindaja poolt. Kui eesmärgid on saavutatud, siis hüvitab tellija ehk riik investorile kulud koos kokkulepitud intressidega. Kui pilootprogramm ebaõnnestub, siis investorid oma raha tagasi ei saa ning osalenud ühenduste mudelit riiklikuks programmiks ei tunnistata. Edukuse tagamisel on suur roll SIBi korraldajal, kelle ülesanne on valida parimad lahendused ja nende elluviijad.
    Ühiskondliku mõju võlakirjade süsteemi on tänaseks rakendatud Inglismaal, USA-s, Austraalias ja Uus-Meremaal. Nimetatud riikides on rahastajateks ehk investoriteks tulnud nii riiklikud kui erafondid, nii suurettevõtted kui ka pangad. Eesti kontekstis annab see võimaluse näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile investeerida teatud protsent toetusrahadest võlakirjadesse, teenides investeeringutelt tulu ja kasvatada seeläbi oma eelarvet teiste teotustegevuste jaoks. Kõlab kui sotsiaalne innovatsioon, kas pole?
    Näide: Inglismaal Peterborough vanglas viidi ellu SIB võlakirjade pilootprojekt, et vähendada suurt ühiskondlikku probleemi: lühiajaliselt kinnipeetavate tagasilangevust kuritegevusse peale vabanemist. Selleks koguti 17 erinevalt investorilt 5 miljonit naelsterlingilt, et rahastada kuue aasta jooksul mitmest organisatsioonist koosnevat konsortsiumi, kes töötasid 3000 vabanenud vangiga ennetamaks nende tagasilangevust kuritegevusse. Tulemusi määrati hindama sõltumatu hindaja. Eesmärk oli: kui SIB-i rakendamise tulemusena langeb kuritegevusse tagasilangevus 7.5%, maksab riik investeeringu tagasi 13% intressiga aastas kaheksa aasta jooksul. Tulemus: prognoos ületati pea kahekordselt, riigi edaspidised kulud sihtrühmale on tunduvalt väiksemad, kuna tagasilangevus kuritegevusse vähenes märgatavalt, ning loomulikult teenisid seeläbi rahastajad tagasi oma esialgse investeeringu.
    Heateo SA on SIB-i ehk ühiskondliku mõju võlakirjade korraldaja
    Heateo Sihtasutuse missiooniks on käivitada teravaid ühiskondlikke probleeme lahendavaid, suure mõjuga algatusi. Tegemist on tõenduspõhiste algatuste ja võimekate eestvedajatega, kes loovad suurt muutust oma tegutsemisvaldkonnas. Käivitatud või välja valitud algatuste ambitsioonikate plaanide elluviimist toetatakse jõuliselt 3-5 aasta jooksul unikaalse toetusmudeli kaudu, kaasates ärisektori kompetentsi ning investeeringuid. Heateo juurde kuulub lai tippvabatahtlike kogukond ning pro bono partnerite ring.
    Heateo Sihtasutus on oma kümne tegevusaasta jooksul koos ettevõtete, eraisikute ja riigiga käivitanud kaheksa tugevat algatust ja lisanud olulise arengujõu neljale algatusele, sealhulgas MTÜ Uuskasutuskeskus, SA Noored Kooli, Terve Eesti Sihtasutus, MTÜ Abikäsi, SA Kiusamise Vastu, MTÜ Oma Pere. Koostöös ettevõtetega oleme käivitanud annetuskeskkonna „Ma armastan aidata“ (Swedbank) ja ettevõtlusprogrammi Entrum (Eesti Energia).

    Soov lansseerida esimene SIB 2015.a. esimesel poolaastal
    Arengufondi arenguidee stipendiumiga tahame lansseerida esimese sotsiaalse innovatsiooni võlakirja Eestis 2015. aastal. Käesoleva aasta jooksul töötame välja mudeli toimimissüsteemi (sh juriidika), valime valdkonna millesse investeerida, hindame lahendusi ja partnereid, kes suudaksid luua uut väärtust. Meil on täna olemas täpne tegevusplaan, koos on tuumikgrupp SIB-i eestvedajaid, sealhulgas partnerid riiklikust sektorist ja esimesed erainvestorid. Hetkel on puudu ressurss, mis aitaks katta SIBi eestvedaja töötasu. Arengufondi arenguidee stipendium looks reaalse võimaluse SIB aastal 2015 käivitada!

    Kõige parem peremees sinu rahale oled sa ise!
    Riigi kätte antakse nii vähe raha kui võimalik ja nii palju kui vajalik...
    Inimene, kes ei suuda enda vara tulemuslikult ISE investeerida pole seda vara väärt ja kaotab selle...
    Kes tahab ühiskonnale head teha ja tal on selleks võimalus, teeb sihtasutuse ja selle baasil kas siis haigla või kooli, et pakkuda ühiskonna abi vajavale osale abi.
    Ülejäänud skeemid on kasulikud ainult nutikatele...

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument