Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Ettevõtjahüvitis

    Ettevõtjahüvitist makstakse sarnaselt vanemahüvitisele 1,5 aastat alates ettevõtte asutamisest. Hüvitise eesmärk on tuua kogenud palgatöölised riskivabamalt oma ettevõtteid looma. Nii nagu lapse sünni puhul, nõuab ka uue ettevõttega alustamine pikka aega pühendumist ilma, et ettevõttesse veel positiivset rahavoogu tekiks, millest ettevõtja endale palka saaks maksta. Tihti on aga kogenud palgatöölistel võetud kohustused, mille pärast ei saa tasuvast palgatööst loobuda, kuigi ideid ja tahtmist on.

    Toetuse miinimum ja maksimum suurused on sarnaselt vanemahüvitisele miinumum töötasu ja maksimaalselt kolmekordne keskmine töötasu. Et motiveerida just kogenuid spetsialiste ning juhte ettevõtlusega alustama, peaks eelnev töökogemus olema vähemalt 5 aastat aga mitte üle 10 aasta. Et hüvitist pimesi välja ei kirjutataks, vaid need läheks tõesti uusi töökohti loovate ettevõtmiste toetamiseks, siis tuleks antud meede siduda EASi starditoetuse saamisega - ehk EASi hindamiskomiteest on saadud positiivne otsus (kasutame ära toimivat infrastruktuuri). Siia juurde võib luua veel ka riikliku kiirendi, et sellised ettevõtteid hoida nö veepeal ja näpp pulsil aga see on teine teema. Ühes ettevõttes võib olla mitu füüsilisest isikust asutajat, kes saavad ettevõtjahüvitist, sest teada on, et mitme asutajaga firmad on edukamad. Võibolla paneks isegi reegliks, et ühe asutajaga firmale ei antagi ettevõtjahüvitist just edukuse tagamise mõttes ning suurema hulga ettevõtjate loomise eesmärgil.
    Leidsin arvud, et EASi starditoetust makstakse iga aasta välja ca 190-200 ettevõttele. Oletame, et nende taga on kokku ca 400 asutajat ning meede toob juurde veel 100 ettevõtjat ehk siis kokku määratakse aastas hüvitis 500 uuele ettevõtjale. Vanemahüvitist määrati ca 20000 inimesele 174 miljoni euro eest. Lihtne matemaatika ütleb, et aastane kulu oleks meetmele ca 6,5 miljonit eurot: arvestades, et järgneval aastal on keskmine hüvitise saajate arv 750: 500 uut ja 500 eelmisest aastast, kes saavad hüvitist pool aastat. Tegelik arv oleks muidugi väiksem, sest kõik ei liitu meetmega aasta algusest. Samas nende palgatase võib olla kõrgem, kui vanemahüvitise saajatel. Kõiki eeldusi salvrätil arvutades ei tohiks meede minna riigile maksma rohkem, kui 10 miljonit eurot aastas - see on väiksem summa, mis näiteks Swedbank hakkab maksma dividendidelt tulumaksu - see oleks kõige õigem sihtfinantseering, kuhu see raha panna (lisaks muidugi Swedbanki helgetele peadele, kes etteõtjaks hakkavad :). Kui nüüd riik annab oma helgeimatele peadele vabad käed ja piisavad vahendid reaalselt ideed ellu viia, siis need 500 uut ettevõtjat toovad kindlasti kokkuvõttes pika aja peale kumuleerudes need 20000eur/asutaja maksutulu tagasi, mis on loonud riigile sisuliselt rahamasina ning on oluliselt panustanud inimeste heaolu kasvatamisse.
    Tööandjate Keskliit ja Kaubandustööstuskoda näevad muidugi ohtu, et just parimad palgatöötajad jooksevad ära, kuid see hirm on kindlasti lühinägelik, sest tervele majandusele suudavad just need ärksamad pead kindlasti oluliselt rohkem juurde toota oma ettevõttega, kui palka saades. Teisalt paneb see kindlasti ka tänaseid ettevõtjaid palkasid tõstma, et säilitada head töötajad, mis pole ka halb effekt.
    Edasi riskidest. Peamised riskid on, et meedet hakatakse kurjasti kasutama ning looma fiktiivseid ettevõtteid. Teine teema on nö sariettevõtlus - mis saab siis, kui ettevõtmine ei õnnestunud aga tahaks juba järgmise asjaga alustada.
    Esimese riski maandab kindlasti eelnev EASi poolne hindamine, et äriplaan oleks vettpidav ja realistlik. Teine võimalus riske maandada on kindlasti luua juba mainitud riiklik kiirendi nende ettevõtete toetamiseks: toetust makstakse juhul, kui ettevõte jätkab kiirendis idee arendamist. Kiirendis oleks avatud kontoripinnad, mis toetuse saajatele oleksid vähemalt pool aastat tasuta. Sellega peaks igasugune süsteemi lollitamine olema üsna välistatud või vähemalt minimaalseks viidud.
    Teine teema: sariettevõtlus ja "ebaõnnestumine". Vanemahüvitise puhul kehtib reegel, et kui aasta jooksul peale esimese hüvitise lõppemist saad "uue lapse", siis saad algset hüvitist edasi. Ma arvan, et sama põhimõte võiks kehtida ka ettevõtjahüvitise korral. Selle eesmärk on toetada ka nö ebaõnnestumist, ehk kui ühe ideega ei vedanud, siis tuleks anda uus võimalus. Sellega loome uusi kogemusi ning süsteem hoiab nö mootori töös ehk need, kelle esmane ettevõtmine ei võtnud vedu, ei läheks tagasi palgatööle ning ei saaks nö karistatud. Sest ebaõnnestumine on puhas kogemus, mida ei saa raisku lasta minna ning tuleks hoida jätkuvalt ettevõtluse sees.
    Veelkord, oma ettevõtte asutamine on väga suur risk ning oma mugavustsoonist väljatulemine, enamasti oluliste järeleandmistega elustandardis, mis ei möödu jälge jätmata värske ettevõtja pereliikmetele. Seepärast on kindlasti palju neid, kes seda riski praegu ette ei võta, sest see ei kaalu üles hüvesid. Ettevõtjahüvitis annaks vabaduse ja riskivalmiduse olulised mõtted ja ideed reaalselt ja kontrollitult ellu viia Eesti kõige helgematel peadel. Meetme aastane kulu kuni 10 miljonit eurot on suhteliselt väike võrreldes potentsiaalsete võitudega, kui suuri ideid hakatakse ellu viima - isegi taevas pole siin piiriks (ka sõna otseses mõttes).

    Idee on huvitav, aga ma arvan, et seda hakatakse kurjasti ära kasutama (vabandage minu küünilisust ühiskonna ja inimeste suhtes!)
    Näen, kuidas täna skeemitatakse (inimesed näitavad üles lausa uskumatut nutikust, kui kuskilt pappi on võimalik saada) ja arvan, et pakutud süsteem toob skeemitamist juurde...
    Paraku on nii, et mis kergelt tuleb, see kergelt ka sõrmede vahelt läheb. Seetõttu ei toeta ma ise üldse papi otsepritsimist ühiskonda. Maksuraha peaks minema riiklike ja ühiskondlike vajaduste katmiseks mitte nutikatele skeemitamiseks...
    Pigem tähendab suurem riskimoment seda, et inimene mõtleb enne oma äriidee ikka 10x põhjalikumalt läbi (otsustab ise äriga alustada) , kui avalduse vanas töökohas lauale viskab...
    Kellel midagi kaotada pole ehk töökohta pole, see saab täna starditoetust või eelistab tööturahaga hingitseda...
    Ma toetaks pigem maksuvabastusi alustavale ettevõtjale vms...
    Aga inimesena pole mul midagi kahtlemata ka selle vastu, kui riik avab mingi lisavõimaluse papi väljaskeemitamiseks. Paneks kohe pea tööle ;-)

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument