Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • 10 miljonit „e-eestlast“ aastaks 2025!

    Valitsus kiitis heaks mitteresidentidele digi-ID väljaandmise kontseptsiooni: 2014.a lõpust hakatakse välismaalastele väljastama Eesti turvalist e-identiteeti. Tekib ainulaadne võimalus luua maailmas uudne kogum distantsilt kasutatavatest teenustest.

    Sobiva taristu ja teenuste paleti väljaarendamine vajab avaliku ja erasektori ühistegevuse koordineerimist ja käivitamist. Eesmärgiks on teha Eesti suureks: et vähemalt 10 mln inimest kogu maailmast tahaks end siduda e-identiteedi kaudu Eestiga.

    NB! Esitatud idee kaasautorid on Ruth Annus ja Siim Sikkut!

    Eesti kodanikel on võimalik teha praktiliselt kogu avalik-õiguslikku ja eraõiguslikku asjaajamist digitaalselt, sealhulgas allkirjastada kõiki dokumente. Püsivalt välisriikides elavate välismaalaste jaoks seni sellist võimalust loodud ei ole. Seepärast otsustas Vabariigi Valitsus 24. aprillil 2014 kiita heaks mitteresidentidele digi-ID väljaandmise kontseptsiooni. See loob aluse Eesti riigi rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks majanduse, teaduse, hariduse, tervishoiu jt valdkondades.

    Näiteks annab mitte-residentide ID-kaardi kastutuselevõtt täiendava argumendi Eestisse investeerimiseks. Täna on välisinvestoril keeruline osaleda ettevõtte aktiivses juhtimises (s.t juhatuse liikmena). Mitte-residentide ID-kaart ja digiallkiri annaksid vajaliku paindlikkuse.

    Või teine näide: nii Euroopa Liidus kui väljaspool leidub ettevõtjaid ja investoreid, kes otsivad võimalusi oma ettevõtte või investeeringukeha loomiseks EL-i. Võimalus luua ettevõte ning avada pangakonto (NB! mitte ainult Eestis, vaid EL-is) ühe päeva jooksul on ainult üks teenus, mida mitte-residendi ID-kaardi abil saaks Eestist neile pakkuda. Rääkimata lihtsast ja täisdigitaalsest maksusüsteemist, paindlikust kõrge kvalifikatsiooni tööjõu (digitaalsest) kaasamisest, jne.

    Lisaks on reinvesteeritud tulu Eestis maksuvaba ning kõrgelt arenenud e-pangandus võimaldab operatiivselt oma vara distantsilt juhtida. Seega on Eestil potentsiaali olla atraktiivne investeeringukontot (keha) vajavatele ettevõtjatele, kelle näol lisanduks Eesti firmadele kliente ja majandusse kapitali.

    E-residentsus annab ainulaadse võimaluse luua maailmas uudne teenuste palett asukohast sõltumatult kasutatavatest avaliku ja erasektori teenustest: ettevõtte mugavaks asutamiseks, pangatehinguteks, lihtsaks maksuaruandluseks, meditsiiniliseks nõustamiseks, jne. Selleks saab toetuda Eestis seni loodud e-teenustele, neid edasi arendades ja uusi lisades.

    Riigi poolt on kavas luua seega uute ärivõimaluste jaoks alusplatvorm. Vajaliku taristu ja teenuste paleti väljaarendamine vajab aga avaliku ja erasektori ühistegevuse koordineerimist ja käivitamist. Eesmärk peab olema ambitsioonikas: vähemalt 10 miljonit inimest kogu maailmas võiksid ennast siduda Eestiga läbi digitaalse identiteedi.

    E-residentsuse abil saab teha Eesti tõeliselt suureks.

    Rakendamine ja ajaraam

    Mitte-residentide ID-kaarte on kavas väljastada 2014 aasta lõpust. Nii avalikus kui ka erasektoris tasub seega hoogsalt hakata tegutsema seniste teenuste avamisega ning uute loomisega.

    Laiemat mitte-residentide ID-kaardi kasutust saab eeldada siis, kui selle omanikul on võimalik distantsilt luua Eestis ettevõte, avada pangakonto ja kasutada automatiseeritud maksuraportit. Sellised võimalused peab olema võimalik käiku võtta 2015. a esimeses pooles.

    Arengufondi stipendiumi kasutamise eesmärk oleks seda rakendada just avaliku-era koostöö eestvedamiseks ning ühise teenuste kogumi arenduse projektijuhtimiseks.

    Idee eeldatav mõju

    E-residentsuse esmased sihtrühmad on:
    • välisinvestorid ja nende ettevõtete välistöötajad;
    • välismaalased, kes osalevad ettevõtete juhtorganites (juhatuses või nõukogus) või omavad ettevõtetes osalust;
    • Eesti ettevõtete välisspetsialistid ja –töötajad, väliskliendid ja -partnerid;
    • välisteadlased, -õppejõud ja -tudengid;
    • teiste riikide ja rahvusvah. org.ide (nt Euroopa IT agentuur) esindajad Eesti Vabariigis;
    • Eestist välja rännanud eesti rahvusest isikud ja nende järeltulijad;
    • eelnevate pereliikmed.

    Need sihtrühmad omavad märkimisväärset majanduslikku mõju Eestile. Näiteks on välisosalusega ettevõtetel Eesti majanduses võtmeroll: nende kanda on 60% koguekspordist, 36% tööhõivest, 35% T&A kulutustest, 45% majanduse lisandväärtusest . Välisosalusega ettevõtteid on ligi 10% kõikidest Eestis tegutsevatest ettevõtetest, rohkem kui 20 töötajaga ettevõtete seas on nende osakaal juba 24%. E-residentsus soodustab seega Eestile oluliste ettevõtete tegutsemist ja lisandumist Eesti majanduskeskkonda.

    Samas on sihtrühmaks ka kõik Eesti tänaste ja homsete e-teenuste kasutamise huvilised – investeeringute halduspaiga otsijad, piiriülese meditsiiniteenuse tarbijad, jne. Vastavalt sellele, kellele ja milliseid teenuseid suudame pakkuda ja välja mõelda.

    Samuti tuleb arvestada, et Euroopa Liidus on vastu võetud elektroonilise identiteedi ja usaldusteenuste määrus (eIDAS). Peagi tuleb EL-i liikmesriikidel tunnustada kõigi teiste EL riikide digitaalse identiteedi pakkujaid ning lubada oma digiteenustele ligipääs. Enamiku EL-i riikide jaoks on piisavalt turvaline digi-ID aga kauge tulevik. Nii annab Eesti e-residentsus hästi töötava alternatiivi nii EL-i kui ka Eesti digiteenustele juurdepääsuks isegi EL kodanikele.

    Arenguidee_10_miljonit_eestlast.doc

    Tundub huvitav ja edasiviiv. Toetan!
    Lisaks teen ettepaneku hakata müüma Eesti kodakondsust ehk lihtsalt öeldes> inimesel on võimalus osta Eesti kodakondsust näiteks 300 000 eur eest. Saaks riigieelarvesse raja juurde ja varakas inimene on reeglina ka suhteliselt hea klient riigile ja ühiskonnale.
    Ettevõtted, kes tahavad endale head ja koolitatud personali saaks endale selliselt töötajalt. Lisaks mõtleks tööandja enne 10x, kas tal ikka on seda inimest vaja või mitte (makstes inimese eest 300K) ehk see suurendaks ka tööandja jaoks vastustust töövõtjate riiki toomise protsessis.

    Väga hea ja innovatiivne lähenemine, oleksime jälle sammu teistest ees, suunanäitajad, peaasi, et õpiksime oma ID kaardi vigadest (ega ta siiamaani päris nii valutult ei tööta kui võiks).

    Idee on väga hea.
    Juba eos tuleb läbi mõelda risk, et seda projekti mõistetakse valesti, võidakse vastu töötada - projekti käivitamisel (launch) peab igasuguses promos olema väga hästi sisse põimitud see, kuidas tegemist ei ole "digitaalse offshore'iga" ja see vastab nüüd ja edaspidi Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele ja teistele seotud regulatsioonidele.

    Ma ei teadnud, kuhu alljärgnev kirjutada, seega kirjutan pigem poolt-argumendiks (sisult on tegemist implementatsioonisoovitusega).

    Loodan, et loodav ID-kaardi lahendus on selgelt eristatav kodumaisest ID-kaardist (reaalsest kodanikust): teatud teenuste puhul on oluline vahe, kas tarbija on Eestlane või mõne muu maa kodanik. Samuti loodan, et antud lahendus teostatakse tehniliselt selliselt, et teenusepakkuja peab tegema oma infosüsteemis lisa-liigutuse, et välismaa kodanikke süsteemi lubada: vastasel juhul võib arendusresursi puudumise või teadmatuse tõttu tekkida olukord, kus teenusepakkuja läheb vastuollu mõne seadusega, pakkudes tahtmatult teenust mitte-residendile.

    Õnnitlen 100-nda hääle puhul, ideel on jumet :)

    ma siiski teeks tungivalt ettepaneku idee pealkirja muutmiseks: mida F..ki on neil võõramaalastel pistmist eestlusega? See, et neile on väljastatud Eesti riigi poolt mingi digi ID ei tee neist veel eestlasi. Äkki ikka ei loobiks rahvuslikke tiitleid nii kerge käega. Ma saana aru küll, et rahvuslik olla on täna globaliseeruvas paradiisis olla äärimisel ebapopulaarne, kuid ma eelistan sellele vaatamata olla selles küsimuses konservatiivne ja nimetada asju nende õigete nimedega.

    Toetan, väga innovaatiline lähenemine.

    Lugupidamine idee Autorile.
    kuna valitsus kiitis heaks mitteresidentidele digi-ID väljaandmise kontseptsiooni, ei näe põhjust valitsust alahinnata s.t, et antud idee realiseerub ka tahtmisel ilma Arengufondi ideekonkursi abita.
    Kui teemat suumida, seaks rõhuasetuse Eesti riigi ehk rahva poolt vaadates Maailma, mitte eesmärk 10 miljonit e-eestlast aastaks 2025.

    Toetan. Selge võimalus eEesti järgmiseks sammuks.

    Lugupeetud Lehar Priimägi!

    Valitsus või õigemini ametnikud saavadki hakkama mitte-residendi id-kaardi infrastruktuuri loomisega. Selles ei ole mingit kahtlust. Probleem on selles, et miks peaksid mitte-residendid üldse seda kaarti tahtma?

    Huvi saab neil tekkida ainult juhul, kui sellest e-identiteedist on neile mingit kasu ja nad saavad kasutada enda jaoks vajalikku teenuste spektrit. Seetõttu on eriti oluline, et just erasektor mõtleks läbi ning arendaks välja mitte-residentidele mõeldud sobiva teenuste paleti ning vajadusel koos avaliku sektoriga muuta ka mõningaid regulatsioone. Arenguidee esitamise mõte oli tekitada katus just erasektori ideede koordineerimiseks.

    Aitäh kõigile toetuse eest!

    Tänan vastamast.
    Suund on meil sama, mida kinnitab ka idee "Kaks pluss kaks on neli" kus e-residentsus on iseenesestmõistetavalt juba sisse kirjutatud.
    Jõudu!

    Täna on 12.06.2014 ja kell on 9.00 hommikul. Kuigi hr Paananen väitis enda idees, et keegi ei suuda näha tulevikkus, siis mina soovin õnne „10 milli idee“ kolmele esitajale, kellega täna õhtul Arengufond sõlmib lepingu!

    Ja ei olegi see tuleviku ennustamine nii raske...

    Lisa pooltargument

    Mõte on hea, ent vajab pisut läbimõtlemist.
    Minu peamine murekoht on fakt, et Eesti taristul hakatakse pakkuma teenust kogu maailmale, sh inimestele, kelle kavatsused ei pruugi olla kõige ausamad. Kui terroristmiga seotud isikud asuvad krüpteerima oma suhtlust Eesti ID-kaardi taristul, ei pruugi see kõige parem kuvand Eestile olla.

    Teine teema on ID-kaardi üldine turvalisus. Kui antud tehnoloogiat levitada maailmas suurema hulga inimeste seas, tõmbame me Id-kaardile ja selle taristule ka suuremat pahatahtlikku tähelepanu. Ühest küljest on see muidugi hea - me saame leitavate nõrkuste abil tugevdada oma id-kaarti ja sellega seonduvat, seda aga eeldusel, et me suudame selliste nõrkuste avastamisel piisavalt kiiresti (ja ulatuslikult) ka reageerida: kui meil on vaja välja vahetada füüsilisel kaardil tuvastatud nõrkus, tuleb seda edaspidi teha mitte Eesti-siseselt, vaid üle maailma.

    Ei ole vastu, aga sullerite eest tuleb end tõsiselt kaitsta. Minu ettepanek on tõsiselt panustada liitujate tuvastamisse, jälgimisse. Selle projekti põhilise kuluna näengi just seda mehhanismi, mis neid kliente jälgib. Analoogina toon Eestis ettevõtte asutamise, kus 30 sekundiga saab asutada ettevõtte, tulemus on - susserdajate arv, kes üheks tehinguks ettvõtte teevad on kõvasti kasvanud. EMTA vaevalt selle jaoks lisaraha sai ning majanduspolitsei on meil nagu on.

    Kogu seda süsteemi ja sellega liitujaid tuleb väga korralikult jälgida, kontrollida jms, et sellest ei saaks rahvusvahelise kuritegevuse, rahapesu jms tööriist.
    See tähendab aga uues suhteliselt mahuka kontrollorgani väljaarendamist ja hilisemat ülalpidamist. Kas saadav tulu ikka kaalub ülesse kulu, mis lasub Eesti maksumaksjal?
    Kui tõhusat kontrolli selle süsteemi üle aga ei rakendata, siis saab Eestis samasugune kurjategijate "aken" kui seda oli EW, kustkaudu bolshevistid röövitus varasid Läände müüsid jms. Kas me sellist kuvandit Eestist tahaksime?

    Kuna mul tekkis hetkel tugev tunne, mida võiks nimetada ehk ka nägemuseks, et see arenguidee valitakse 12. juunil (täna on 22.mai) võiduideeks, siis esitaks ma veel mõned põhimõttelised küsimused, mida iga inimene võiks endalt selle idee valguses küsida:
    1) Kelle ja mille jaoks on Eesti riik, sh ka Eesti ID?
    2) Kumb on olulisem Sulle: kas Eesti (riik+rahvus) või globaliseerunud maailm (GM), sh ka EL?
    3) Kui pead valima, siis kumma kasuks võtad vastu otsuse: Eesti või GM?
    4) Kas ca 1M rahvas saab rahvusena püsima jääda tugevalt globaliseerunud, ilma igasuguste piirideta, ülitihedas-moodsas piirideta kommunikatsiooniruumis?
    5) Kas Eesti rahvus ja riigi säilimine nii kultuurilises, keelelises jms mõttes on Sulle:
    a) väga oluline;
    b) oluline;
    c) pole oluline;
    d) pole üldse oluline.

    Ma küsin neid küsimusi, kuna selle idee realiseerimine kaotaks ära järjekordsed piirid ja barjäärid meie ja ülejäänud maailma vahel. Minu küsimus on, kas ja kui palju mõistlik inimene on valmis endast (juurtest, identiteedist jms) parema, helgema jms elu nimel loobuma...
    Kas kõik on mõõdetav edukuse ja raha skaalal?

    Ma ei usu millegipärast, et ettevõte, mille esindajad-juhid ei leia mahti isegi ettevõtte asukohariiki külastada, ei suuda pangakonto avamist üle 1 päeva oodata jne, hakkas Eestist tööjõudu palkama jne (mis parandaks reaalselt Eesti elu). Kuna meil on ka ettevõtte kasum tulumaksuvaba (mis Eesti riigile ja ühiskonnale kasu ei too) jms, siis hakkavad seda võimalust kasutama igasugu Ibrahimid, kelle läbi igasugu kehade on vaja mingeid tumedaid rahasid liigutada

    Ehk lühidalt kokku võttes: peale järelemõtlemist ma loobun enda toetusest sellele ideele, kuna idee teostamisega paratamatult kaasnevad (kõrval)tulemused on ebaselged.
    1) Ideel on poliitiline mõõde, mille kohta puudub analüüs (pole esitletud);
    2) Puudub ka idee turvaanalüüs.
    Tänases olukorras ma toetaksin ideed ehk sel juhul, kui Eesti e-identiteeti (Eesti digi ID) antaks ESIALGU Eesti riigi poolt ettevõtete juhtivpersonalile jms , kelle ettevõtted juba ka reaalselt tegutsevad Eestis ja millest tõuseb/on juba tõusnud Eestile reaalset tulu.
    Kuna sellise idee rakendamine on maailmas täiesti uudne, tuleks seda realiseerida step-by-step + töö käigus ilmnenud riskid, negatiivsed kõrvalmõjud operatiivselt kõrvaldada.
    Kui esimene etapp on edukalt läbitud ja asi toimib ok , siis on alust idee kandepinda laiendada.

    Esmalt tuleks ID-kaart turvaliseks teha. Säärane ettevõtmine põhineb usaldusel ja seeläbi lastakse ka põhja kui üritatakse Eesti kontrollitud meediaruumist väljuda.

    ID-kaart, sellega seonduv seadustik kahjuks on halenaljakas asi kui võrrelda seda panganduse PCI 3.0 kandi standarditega. Kogu see värk on täis igasugu turvaauke mis ei võimalda skaleerumist 1 miljoni pealt 10 miljonile.

    Seega , esmalt on vajalik ID-kaardiga seonduv asi depolitiseerida, siis tuleb kasutada veidi mõistust, ehitada ID-kaart vol 2 ja siis võib rääkida E-Residendist.

    Kahjuks, aga 1->10 miljonit skaleeruvuse hind on ka klahvistikuga kaarditerminalide kohustuslikuks muutmine. Vastasel juhul jääb vaid oodata kuidas mõnes Tema Majesteedi kohtus seatakse vaikimisi vastutus tehingute õigsuse eest Eesti riigile. Mis tähendab ka täielikku läbikukkumist E-Residendile.

    Pankade suhtes on säärane kohtulahend juba jõustunud - kuna panganduse eelmine standard lubas PIN-koodi siiski teatud tingimusel inimeste teadmata näppida. Ei ole mõtet minna seda viga kordama.

    Täna on 12.06.2014 ja kell on 9.00 hommikul. Kuigi hr Paananen väitis enda idees, et keegi ei suuda näha tulevikkus, siis mina soovin õnne „10 milli idee“ kolmele esitajale, kellega täna õhtul Arengufond sõlmib lepingu!

    Ja ei olegi see tuleviku ennustamine nii raske...

    Lisa vastuargument