Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Personaalne tervise ID ehk TID

    TID tähendab kaitstud, inimesele kuuluvat andmekandjat, millele on koondatud tema elu jooksul tehtud meditsiinilised toimingud – haigused, ravi, operatsioonid, veregrupp, uuringud, pildid - ning seda toetavat süsteemi. Esimene info salvestatakse TIDile inimese sündides, viimane peale siit ilmast lahkumist. TIDi saab endaga nagu mälupulka kaasas kanda ning suvalises arvutis sellele salvestatud infot vaadata. Eluajal otsustab omanik, kes ja missuguseid andmeid tema TIDil näeb. TIDi pärib pere.

    Praegu valitseb inimese terviseandmete säilitamisel ja kättesaadavuses patsiendile, sageli ka arstile, suur kaos: osa andmeid on kirjas patsiendi digiloos, osa polikliinikute patsiendikaartidel, pildid saadetakse haigla või haiglatevahelisse serverisse, kust neid vajalikul hetkel kunagi kätte ei saa.

    Mõned näited, kus TID oleks olukorra lahendanud:
    1) Hambaravikliinik. Lapseootel naisel valutab hammas. Tohter kahtlustab juurepõletikku. Tuleks teha röntgen. Rasedale seda paraku teha ei tohi. Pool aastat tagasi teise arsti juures tehtud röntgenit alles ei ole.

    2) PERH. Paberile prinditud sonograafi pilti uurinud nefroloog saadab patsiendi tomograafiasse kahtlusega, et neerus võib olla kasvaja. Ühtlasi annab patsiendile saatekirja onkoloogi juurde, kes tulemusi analüüsiks. Onkoloogi vastuvõtul selgub, et patsiendi kaart pole kabinetti jõudnud. Digiloos uuringu tulemusi ei ole. Tomagraafi pilt onkoloogi arvutisse ei ilmu. Ta soovitab patsiendil kogu pikk ja kallis protseduur uuesti ette võtta.

    3) Silmakliinik. Vanema mehe nägemine halvenes. Diagnoos: kollatähni kärbumine. Haiguse põhjustajaks on kahe geeni mutatsioon. Seega – haigus on pärilik. Keda nimetatud haigus ohustab, on võimalik geenitestiga kindlaks teha. Antud juhul tulnuks võrrelda haige ja tema laste DNH-d. Kui neil oleksid samad muteerunud geenid, oleks kindel, et haigus tabab ka neid. Kui muteerunud geene oleks vaid üks, oleks risk poole väiksem. Riskidest perekonda ei teavitatud ja geenitesti teha ei soovitatud.

    Näiteid võiks tuua lõputult. TIDile salvestatud info olemasolul oleksid kahe esimese näite puhul mõlemad arstid saanud teha koheselt otsused ja vajadusel alustada ravi, kolmanda puhul saaks inimene varakult võimalikust haigestumisest teada ning otsustada, kuidas nimetatud riski puhul käituda. (Eestis kollatähni kärbumist veel ei ravita, küll aga on vastav ravimeetod olemas USAs).

    Kuus sammu TIDi arendamisel

    1.samm
    a)olemasoleva süsteemi kirjeldamine ja analüüs
    b) eeldused ja takistused TIDi loomiseks.
    c) süsteemi loogika väljatöötamine. Takistuste ületamise teed (isikuandmete konfidentsiaalsus, seadused, andmete liikumise teed, server, võimalikud tehnilised lahendused jne)
    d) andmekandja. Lahendada: mis tingimustele peab vastama? Kas uus seade või olemasoleva täiendus? (Näiteks Lazarevi +ID). EV kodaniku ID kaardi kasutamine isiku tuvastamiseks? Või minna täiesti uut teed ?
    e) projekti eelarve ja võimalike partnerite leidmine.


    2.samm
    Süsteemi loomine, kuidas koondada persooni meditsiinilisi toiminguid puudutav teave järjepidevalt patsiendi isiklikule andmekandjale.
    Koostöö algatamine sotsiaalministeeriumi, haiglate ja oluliste meditsiiniasutustega.

    3.samm
    Tarkvara kirjutamine. Turvalisuse probleemi lahendamine. Keelte probleemi lahendamine. Jne.

    4. samm
    TEDi mudeli loomine

    5. samm
    Manuaalide koostamine. Koolitamine. Teavitamine.

    6. samm
    TIDi rakendamine

    (7 samm
    Lisaväärtuste arendamine, mis liita TIDiga )

    Kellele ja mis kasu on TIDist?

    TID annab inimesele võimaluse oma tervisega kursis olla, teha võimalustest ja vajadusest tulenevaid valikuid, konsulteerida ravi osas teiste arstidega parima ravi valikul. Pikkade ootejärjekordade puhul saab ta vahetada arsti ja haiglat ega pea kogu uuringute protseduuri otsast peale alustama. Erinevate arstide külastamisel välditakse topeltanalüüsidele kuluvat aega ja raha – need on kord juba tehtud ja TIDilt kättesaadavad. Pärilikesse haigustesse haigestumist saab ennetada pideva kontrolli all olles, kui on olemas oma vanemate tervise ajalugu, eriti geenitestid, mis annavad teada riskidest. Abiks on TID reisimisel, kui võõral maal tekib terviseprobleem.

    Praegu saame teada elanikkonna tervisest peamiselt surmade statistikast- mis haigusesse palju inimesi suri. Meid on 1,3 miljonit, seega on ülevaade meie rahva tervisest väga oluline – teadmaks, millesse riik, tööandja ja inimene ise peaks panustama. TIDi andmeid hoitakse registris. Andmed on kaitstud, kuid isikuandmeteta märksõnu – vanust, ametit, elu-ja töökohta, haigustesse haigestumist jm saaks statistilistel eesmärkidel algoritmiga välja võtta, analüüsida ning järeldusi teha.

    Nüüd, kus meditsiiniteenust saab osta ükskõik millisest EL riigist, teeb TID selle lihtsamaks. Haiguslugu, analüüse ja uuringud praegu välja anda ei taheta, TIDil oleks need konsultatsioonil ette näidata või ravile sõites ka ette saata.
    Kindlasti on TID vajalik arstile. Erialaarstid tegelevad keha osadega - kes liigeste, kes südame, vererõhu või mõne näärme talitusega. Paljudel juhtudel on vaja tervikpilti, mis aitab haigust täpsemini diagnoosida, ravida või ennetada, arengut jälgida.

    Vaatamata Haigekassa piiratud rahastusele on Eesti meditsiinist saanud tulus äri. Paljude välisriikide patsientidele on siinsed teenused usaldusväärsed, soodsad ja tipptasemel. Medicine Estonia teeb head tööd, et kliente Eestisse ravile meelitada.
    Ka välismaalt Eestisse tulnud patsientidele oleks TID vajalik. Sellele kantakse kogu info siin tehtu kohta (diagnoos ja ravi) ning klient saab kodumaal selle põhjal ravi või järelravi jätkata.

    Projekti elluviimine ehk toimiva süsteemi väljatöötamine ( kaasates protsessi seotud valdkondade spetsialiste), võtab kindlasti pool aastat aega.
    Teine pool aastat kulub andmekandja väljatöötamisele, tarkvara kirjutamisele, testimisele (kaasates IT-teadlasi, teostajatena praktikuid). Aastaga peaks jõudma töötava TIDi mudelini.
    Ja kuigi meditsiin vajab süsteemi toimima hakkamiseks rohkem aega, saab inimene ise juba TIDit oma terviseandmete koondamiseks kasutama hakata.

    Tänane kaos patsiendi terviseandmetega on üle mõistuse ja mitte kohane e-riigile. Ütleks, et see on Eesti riigi üks suuremaid häbisid> justkui mingi eelmine sajand...
    Ma saan aru küll, et Eesti meditsiin on samasugune koloss nagu raudtee NL ajal...
    Kuid aeg on kiireteks ja radikaalseteks muutusteks.
    Patsiendi terviseandmed (teostatud uuringud, tervislik üldseisund, kroonilised haigused jne) PEAVAD OLEMA med personalil koheselt kättesaadavad suvalises Eesti punktis> minu arusaamist mööda ka kiirabiautos jms. Tegemist on ju inimese tervise ja eluga! Nii et toetan ideed täiega!

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument