Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Targa raha huvialaring

    Idee on tekitada koolide juurde "Targa raha" huvialaring. Huvialaringi suurem eesmärk, mis mõjutab Eesti majandust, on õpetada noori inimesi, kes sisenevad aktiivsesse ellu, oma raha targalt kasutama.

    Huvialaringis näidatakse läbi praktilise koolituse gümnaasiumis (võib ka põhikool või vanemad) õpilastele, kuidas nende otsused karjäärivalikul ja oma isikliku raha kasutamisel nende tulevast elu mõjutavad. Miks on vaja investeerimispõhist mõtlemist? Targa raha huvialaring koosneb eelnevalt salvestatud omaala professionaalide poolt loetud huvitavatest loengutest. Lisaks kohapeal pärast loengu läbimist arutelu teema üle. Kodus saab töövihiku kaudu saadud teadmisi läbi harjutada. Kaasata saab MAK võrgustike noorte ettevõtlikkuse eestvedajaid, kes igas maakonnas kaasavad aktiivseid (majandus) õpetajaid kord või kaks kuus toimuvat huvialaringi läbi viima.

    Tark raha huvialaringi eesmärk on:
    • Õpetada noori oma (tasku) raha targemalt kasutama.
    • Õpetada noori raha säästma investeerimiseks (ettevõtluseks) ja meelis tegevuseks.
    • Anda edasi mõtteid hoiakutest ja väärtushinnangutest, mis tagavad inimestele edu, mitte ainult rahalises mõttes vaid hoiakut edukalt ja professionaalselt tegutseda oma valitud eriala.
    • Aidata näha võimaluste paljusust ja mida vastutuse võtmine oma elujärje eest enda kätesse kaasa toob.

    Miks huvialaring? Koolide õppekavad on kindlaks määratud ja ajaliselt ei mahu enam juurde aineid. Majandusõpe on vähestes Eesti koolides. Näiteks Sindi Gümnaasiumi põhikoolis on majandusõpe 1 kord nädalas ja üle 1 aasta. See ei võimalda piisavalt edasi anda teadmisi. Huvialaringi vorm annab lihtsa võimaluse tõsta noorte teadlikust oma raha targast kasutamisest ja ülevaate elus edukalt läbilöömisest. Läbi Targa raha huvialaringi parendame Eesti koolides ebapiisavat majanduse ja raha kasutamise õpet. Loomulikult annab ringi juhendamine õpetajale võimaluse suurendada oma sissetulekut.

    Algne tegevuskava:
    • Koostöös Arengufondiga defineerida peamised probleemid ühiskonnas (vähene säästmine, valed ootused kutse ja ülikooli hariduselt, vastutuse võtmine mitte lootmine, et välismaal on parem, vähene investeerimine, jne). Vastavalt probleemidele saame valida täpsemad teemade käsitlemise suunad.
    • Disainida koos erialaspetsialistide (pedagoogiga, müük, investeerimine, ettevõtlus, eesmärgid, jne) ja noortega koolitusprogramm ja materjalid (töövihik ja töölehed). Võimalik on koolitusprogramm kokkupanna kasutades Eestis tunnustatud spetsialistide vabatahtlikku tööd ja Tagasi kooli programmis osalejaid.
    • Alustada 2014 sügisel kolme huvialaringiga Pärnumaal, Harjumaal ja Võrumaal, et saada vahetut tagasisidet huvialaringis osalenud noortelt programmi ja teema käsitluste kohta.
    • Esimese aasta tagasiside põhjal disainida lõplik huvialaring, mis alustab tööd 2015 september üle Eesti.
    • Iga aasta jätkata Targa raha huvialaringi disainimist.

    Targa raha huvialaringi käsitletaks järgmisi teemasid:
    • kuidas kooli ja karjäärivalikud kujundavad meie elu, liiga vähe kaalutakse kutseõpet oma haridustee jätkamisel,
    • kuidas oma rahaga ringi käia,
    • mida jälgida majanduses ja kuidas see mind mõjutab,
    • investeerimine (kinnisvara, väärtpaberid, maavarad, ettevõtlus),
    • miks on vaja õppida müügioskust,
    • rahvusvaheline suhtlemine,
    • jne.

    Teadvustame, et nende teemadega ei saa minna sügavuti. Peamine on näidata läbi Targa raha huvialaringi, kuidas oma raha ja valikuid juhtides jõuda oma eesmärkideni. Õppeaasta lõppedes tekib noorel huvi teatud valdkonnas ennast juba ise edasi harida.

    Meil on võimalus 2015 aasta sügisel igas maakonnas kaasata miinimum 20-30 noort ja läbi selle harida 300 kuni 450 noort aastas. Tõsta edaspidi ringis osalejate arv aastas üle Eesti 1000-1500 osalejani. Ideaalis võiks selline ring toimuda iga kooli juures, kuid algne eesmärk, et Targa raha huvialaring toimiks Eestis igas maakonnas.

    Kuidas ühtlustada, et Targa raha huvialaring toimiks eesmärgipäraselt kogu Eestis? Ringi juhendajad saavad sisu tutvustava koolituse koos juhenditega kuidas ringi läbi viia. Kohapeal on neil juurdepääs videokeskkonnale. Peamine on luua ühtselt kopeeritav mudel, et ringi eesmärgid täituksid igas asukohas.

    Miks Aare- antud teema on mulle endale südamelähedane, olen seda omakäel juurde õppinud ja aru saanud oma tehtud vigadest ja kordaminekutest. Nüüd näen kõrvalt kuidas noored teevad valikuid, mis annavad pikemas perspektiivis soovimatu tulemuse.
    Olen ise lõpetanud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži ärijuhtimise eriala ja töötan hetkel Pärnu Linnavalitsuses ettevõtluse arengu spetsialistina. Olen läbi viinud Pärnu Ideelaborit, ettevõtluskonkurssi "Ettevõtlik Pärnakas" ja muid projekte. Targa raha huviala ringis näen head võimalust tekitada noortes huvi „päris elus“ vajalike oskuste õppimiseks. Kõik ikka selleks, et inimesed saaks tegeleda omale meelepärase tööga olles samal ajal rahaliselt kindlustatud.

    Teine meekonna liige on Taavi – Viimastel aastatel olen olnud mitme noorteprogrammi juhtimise juures (Tudengifirma, Pärnu Ideelabor jne) ning tegelenud gümnasistidega TÜ Pärnu kolledži poolt lepingukoolidele pakutava majandusõppe mooduli raames. Noortel kipuvad olema suured ambitsioonid kuid võrdlemisi kitsas vaade elu erinevatele võimalustele. Et mugavalt elada, on meil vaja meie tänastele nõudmistele vastavat sissetulekut. Nii mõnelgi on jäänud mulje, et “piisava” sissetuleku teenimiseks tuleb hakata ettevõtjaks või pürgida tippjuhiks ning ei olda kursis alternatiivsete teenimisvõimalustega nagu investeerimine jne. Targa raha huviringis loodame avada noorte silmad, et nad näeksid enda ümber rohkem võimalusi ning saaksid igapäevaselt tegeleda sellega, mida nad tegelikult armastavad. Mõtlemata seejuures sellest tegevusest saadava sissetuleku suurusele.

    Konsultandina ühineb Sindi Gümnaasiumi vanemõpetaja Eneli Arusaar. Eneli töötab klassiõpetajana ning lisaks õpetab majandust ja draamaõpet. Omab kahte haridust – pedagoogika ja noorsootöö. 2013 aasta pälvis Eneli Pärnumaa aastate õpetaja ja Sindi linna kultuuritegelase tiitli. Eneli arvab: „Haridus peab õpetama inimeseks olemise rõõmu“

    Esmalt täpsustan, et tegemist pigem kommentaari, kui poolt või vastu tagasisidega. Kirjutan aga "Toetan" rubriigi alla, sest sellisel kujul ideeautorite aktiviteet on juba iseenesest kiiduväärt.

    Põhimõtteliselt kirjeldatu arusaadav ja murekohad äratuntavad. Selleks, et soovitud muutuseid ühiskonnas ellu kutsuda, on vaja aega, pühendumust ja ühiskonna laiemat toetust.

    Kuna aja parameeter on sedavõrd oluline ja möödapääsmatu, siis peaksime gümnaasiumiastmest ikka oluliselt nooremasse vanusegruppi alustuseks juba liikuma ning teemadering, millega alustada peaks olema eelkõige märksõnaga "Ettevõtlikus" ja "Julge eksija".

    Tegemist ei oleks mitte ettevõtluse õpetamisega (lapsed saagu olla ikka lapsed ja saagu sellel ajal mängida, mitte äriplaane juba koostada) vaid ettevõtlikku eluhoiakut arendava arenguprogrammiga.

    Huviring, mis õpetab lapsi juba lasteaiast peale olema julge unistaja (ei pea alati olema vaid maailmavallutuslike plaanidega, stiilis kõige-kõige, lähenemist viljelev), loominguline (olgu väljapakutavad lahendused ja tegevused meie täiskasvanute jaoks ebastandardsed ning laps ei pea selle puhul kohe kuulma "ei" fraase või olema sunnitud enda lahenduskäike koheselt muutma), julge esineja ja oma arvamuse eest seisja (argumenteerimise ja esinemisoskused), "eksida julgeda" mentaliteediga (üks meie ühiskonna suurimaid piitsasid ja ettevõtlikuse pärssijaid, mis paljude inimeste tegevusi piirab, sest kartus ebaõnnestuda ja teiste poolt hukkamõistetud saada on nii ühene.

    Tuleks õpetada tolereerima ebaõnnestumisi ning nende kogemuste maksimaalset omakasuks pööramist, kuid kindlasti ei sisaldaks see pahatahtlikku eksimise või ebaõnnestumise heakskiitmist. Seega läheb selliste hoiakute ja mõttelaadidega inimeste kasvatamiseks aastakümneid ning seepärast tuleb vastavat hoiakut ning suhtumist juba varasest noorusest külvama hakata.

    Ettevõtlikuse õpetamise eesmärk, ei tohiks olla vaid ettevõtjate genereerimise fookusega vaid eelkõige julgete, iseseisvate ja aktiivsete ühiskonnaliikmete kasvatamine, küll neid ettevõtjaidki selle tulemusena oluliselt rohkem sirguma hakkab.

    Plaan seega võiks haarata endaga kaasa oluliselt laiema ringi noori (mitte ainult gümnasistid) ning igale vanusegrupile välja töötada eakohased tegevusprogrammid (rohkete praktiliste tegevuste, näidete ja väljunditega), mille vilju siis ühiskonnas, läbi ettevõtlikumate ja tolerantsemate kodanike, kunagi nautida saaksime.

    Edu soovides,

    Ludvig

    Lisa pooltargument

    Äkki alustakse hoopis sellest, et viiks koolidesse sisse majandusõpetuse ja õpetaks äri- majandust, -rahandust jms selliselt, et see vastaks ka tegelikkusele...
    Meil ei saa enamik panga töötajatest ka aru, mismoodi toimub rahaloome protsess; majandusinimesed ei mõista, kuidas saab vabaturuks nimetada Euroopa põllumajanduspoliitikat jne.
    Äkki lõpetaks selle juramise ära ja teeks algatuseks valdkonna inimestele selgeks, mismoodi protsessid tegelikult toimuvad... Siis liiguks edasi laste juurde.
    Mis lastesse puutub, siis olen seda meelt, et lapsel peaks olema lapsepõlv, kus ta igasuguste juradega ei peaks tegelema. Piisab mänguautost ja -mõmmikust. Kui aga noort juba õpetada, siis stiilis, et õpetaja ka mõistaks, mida ta õpetab, st õpetus peaks siis olema ka tegelikule elule vastav, mitte aga mingi soga.

    Lisa vastuargument