Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Tüüpelamutele tüüpsed renoveerimislahendused

    Mass-elamuehituse perioodil toodetud hoonete kaasajastamiseks ning energiasäästvamaks muutmiseks tuleb need lähiaastatel põhimõtteliselt kõik ära renoveerida. Arenguidee ettepanek on teha tüüpelamutele tüüpsete renoveerimisprojektide andmebaas, mis kiirendaks oluliselt renoveerimisprotsessi kogu vabariigis. See oleks ühelt poolt märgatav ressursi kokkuhoid ning teisalt innustaks ühistuid ja omanikke

    "Euroopa Komisjoni direktiiv 2010/31/EU väljastatud 19. Mai 2010 ( viide ) ütlevad üheselt, et Euroopa liidu liikmesriikides peavad kõik ehitatavad uued hooned olema nullenergia lähedased hooned alates hiljemalt 31.12.2020 ning kõik munitsipaal ja riigi poolt ehitatud hooned peavad vastama null energia lähedastele nõuetele hiljemalt 31.12.2018."

    Mass-elamuehituse perioodil toodetud hoonete kaasajastamiseks ning energiasäästvamaks muutmiseks tuleb need lähiaastatel põhimõtteliselt kõik ära renoveerida. Selleks tellitakse üldjuhul energaiaudit ning lisasoojustamiseks ning tehnosüsteemide kaasajastamise jaoks eraldi projekt. Kuna see kulutus tuleb teha ühistutel suures osas oma raha eest on igasugune kokkuhoid väga oodatud. Arenguidee ettepanek on teha tüüpelamutele tüüpsete renoveerimisprojektide andmebaas, mis kiirendaks ja innustaks korteriühistuid kiiremini oma hooneid kaasajastama.
    Sarnane tüüpsõlmede ja ehituslahenduste andmebaas näiteks ajalooliste majade renoveerijatele koostatud Muinsuskaitse ameti poolt. Tüüpmajade (paneelmajad, 'hrustsovkad', paarismajad ning ka tüüperamud jms) probleemid on tavaliselt väga sarnased ning see on kõigile osapooltele ütlemata tüütu vaev neid hooneid eraldi läbi lahendada. Tüüpmajade tüüp-renoveerimisprojektid oleksid näiteks Kredexi lehelt alla laetavad. Kui ühistul või omanikel on spetsiifilised soovid või suuremad vahendid siis toimiks tavaline skeem, kus arhitekti ja inseneride koostöös lahendatakse hoone eriprojekti alusel. Kuid majanduslikult vähem võimekamaid ühistuid tuleks innustada samuti oma hooneid renoveerima, mida selline ehitusprojektide andmebaas ennekõike teeks.

    Idee läbiviimiseks tuleks esmajärgus leida konsensus ühistute, omavalitsuste, avaliku sektori (Kredex jm) ja eriala-spetsialistide vahel. Teiseks tuleks töötada välja või koostada olemasolevate lahenduste baasil tüüpprojektide andmebaas (eeldab kõikide ehituslike tüüpküsimuste lahendamist) ning kolmandaks tuleb projekte levitada ning teavitada osapooli selle võimalustest.
    Efektiivsuse suurendamiseks on kindlasti veel võimalusi, näiteks omavalitsuste lubade väljastamise ning projektide läbivaatamise korra tõhustamine.

    Arenguidee on suunatud eelkõige järgmise 6-10.a. pikkusele perioodile, mil Eestil on nõue kaasajastada oma elamufondi energiatõhusus.

    Arenguideele on kindlasti vastaseid eelkõige ehitus ja projekteerimisettevõtete näol, kes näevad selles andmebaasis kahju oma ärile. Kuna kogu elamufond on privatiseeritud ning riigil puudub arvestatav elamupoliitika siis on see paratamatu, et erasektor näeb projektide koostamise ja ekspertteave müümises kasuteenimise võimalust. Kuid teemat tuleb vaadata suuremas kontekstis, milleks on kogu Eesti riik ja peame leidma elamute kaasajastamisele efektiivsema juriidilise fooni.

    Andmebaasi tulemus oleks reaalne rahaline kokkuhoid eriprojektide (soojustuslahendus, tehnosüsteemid sh ventilatsioon, küttelahends jm, avatäidete- ja ehitusmaterjalide valik) koostamisest ning aja kokkuhoid, mistõttu kiireneks elamute renoveerimine.

    Kui 6-e aasta pärast peaks kõik Eesti tüüpelamud vastama null-energia lähedastele nõuetele siis tuleb seda protsessi kordades kiirendada. Arenguidee laiem eesmärk peaks olema ühtlasi muuta efektiivsemaks ressursi kasutus, nii inim-, aja- kui rahalise ressursi osas.

    Lisa pooltargument

    Ma pigem arvan, et korterelamud on vaatamata oma tüüplahendusetele siiski erinevas seisus: kusagil tilgub katus läbi, teisel on kanali torud läbi jne.
    Ehk siis ma ei arva, et kõigile majadele saks-tuleks läheneda ühtemoodi.
    Ja lõpuks on meil kombeks, et keegi võtab vastutuse projekti eest siiski enda kanda> selleks on vastavat litsentsi MTRi jne omav arhitekt. Ehk siis, kui miskit läheb nihu, on teoreetiliselt õigus kellegil nööbist kinni võtta...
    Praktika on teine asi...
    Projektide hinna koha pealt veel niipalju, et ega keegi ei keela ju inimestel arhitektiks õppida ja üliodavaid projekte vorpida... Selles valdkonnas tundub meil siiski midagi turumajanduse laadset siiski toimivat.

    Ma usun, et energaiauditeid tegevatel firmadel on selline statsitika/kogemus enda firma tarbeks juba olemas. Küsimus on ainult selles, et see korjatud info toodab neile raha ja ega päris täpselt samasugust maja nagunii ei ole...igal majal omad hädad. Saatan peitub detailides!

    Lisa vastuargument