Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Ergas Eesti - stressivaba ja tootlikuma riigi poole üks ettevõte korraga.

    Ergas Eesti eesmärk on vaimse terviseteadlikkuse tõstmine ettevõtlussektoris. Aastas kaotab Eesti majandus 12 000 inimaastat stressi ja psüühikahäirete tõttu, mille ennetamisse saaks tunduvalt rohkem panustada nii indiviidi kui kogukonna tasandil.

    Ergas Eesti pakuks kasutajakesksel moel teaduspõhiseid psühholoogilisi abivahendeid, mis kasvataks töötajate vaimset võimekust ning vähendades stressi. Tõuseks rahulolu, innovatsioonivõimekus ja tõhusus nii ettevõtete sees kui ühiskonnas laiemalt.

    Probleem:
    “Sõltumata erinevate edetabelite koostamise metoodikast torkab teiste riikidega võrdluses Eesti puhul alati silma tervisenäitajate oluline „mahajäämus“ üldisest elatus- ja haridustasemest või muudest arengunäitajatest. Näiteks majandusarengu tasemega (SKP elaniku kohta) võrreldes on Eesti samuti ilmselt kõige viletsamate tervisenäitajatega riik maailmas” (EIA 2008).

    Füüsiline tervis on tihedalt seotud vaimse tervisega, ning stressi mõju on tõestatud 70-80% haiguste puhul. “Stress on seotud südamehaiguste, depressiooni, ärevushäirete ja mitmete teiste haigustega – pikaajaline stress võib tervisele olla sama laastav kui suitsetamine ja vähene treenitus” (Centar 2010).

    WHO andmetel esineb ühel inimesel neljast aasta jooksul probleeme vaimse tervisega – enam levinumad on ärevushäired ning depressioon, mis on muutunud teiseks olulisimaks invaliidsuse põhjustajaks maailmas.

    Samad tendentsid on näha ka meil. “Viimase viie aastaga on Eestis toimunud pidev psüühika ja käitumishäirete kasv ja seda eriti meeste seas” (Sotsiaalministeerium 2007). “Eesti on tööstressi tajumiselt Euroopas esirinnas. Stressi, läbipõlemise kui unehäirete näitajad on Eestis oluliselt kehvemad Euroopa jõukamate riikide keskmistest” (Centar 2010).

    Samas valitseb Eesti ühiskonnas tugev stigma – “psüühikahäiret kas ei peeta üldse tõsiseltvõetavaks probleemiks, vaid millekski, millega inimene võib lihtsalt tahtepingutuse abil toime tulla; seda peetakse millekski häbiväärseks, mida tuleb varjata, või lihtsalt ei teata või ei usuta, et abi on võimalik. Ükski neist hoiakutest ei ole mõistlik, sest võimalus, et inimene näiteks mõõdukast või raskest depressioonist omaenda jõul välja rabeleks, on enamasti ainult teoreetiline” (Konstabel 2012).

    “On välja arvutatud, et psüühikahäired moodustavad Eestis kaheksa kuni üheksa protsenti haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest, mis teeb igal aastal kokku üle 12 000 inimaasta. Sellest kõigest jääb Eesti ilma igal aastal ja ainult psüühikahäirete tõttu” (Konstabel 2012).

    Võimalused:
    Kui palju suudaks korda saata 12 000 ergast ja energilist inimest ühe aastaga?
    Üks peamine koht, kus me psühholoogiliste stressoritega kokku puutume on töö. Nobeli majandusauhinna laureaat Daniel Kahnemen näitas, et töö on teiseks kõige masendavam ja stressirohkem tegevus inimese elus, jäädes alla vaid transpordile – mis meid tööle ja töölt koju viib.

    “Liigne tööstress on ebavajalik kulu ning sellele tähelepanu pööramine võib väikeste investeeringutega tõsta töötajate motivatsiooni ning suurendada ettevõtte konkurentsivõimet. Ehkki psühhosotsiaalsete riskide hindamine ning töötajate kaitsmine selliste ohtude eest on sarnaselt füüsiliste riskide vähendamisega otseselt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenev nõue, näitab maailma kogemus, et omades sobivaid vahendeid ning informatsiooni, on ettevõtted ise motiveeritud töökeskkonna parendamisest” (Centar 2010).

    Ergas Eesti ideeks on pakkuda sobivaid vahendeid ja informatsiooni ettevõtetele vaimse tervise edendamiseks ning toetada stigma ületamist ühiskonnas. Idee positiivseks eeskujuks on Terve Eesti SA tegevusmudel HIV teema teavitamisel.

    Ergas Eesti ei soovi mitte niivõrd võidelda stressi või stigma vastu, vaid eelkõige propageerida vaimse tervise parandamise võimalust kui positiivset ja praktiliselt saavutatavat eesmärki, pakkudes välja vastavasisulisi arendusprogramme ettevõtlussektoris.

    Autoril on ülevaade ja kogemus hulga teaduslikult valideeritud interventsiooni vahenditega (CBT, MBCT, MBSR jms.) ning eneseabi rakendusprogrammidega, mis on näidanud positiivseid tulemusi tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide vähendamises. Ergas Eesti soovib keskenduda kõigi töötajate vaimsete võimete süsteemsele ja kasutajakesksele arendamisele.

    Psühholoogilise treeningu erinevad vormid parandavad keskendumisvõimet ja produktiivsust – rääkimata üldise tajutud elukvaliteedi tõusust. Vähendades stressi ning parandades vaimset tervist tõuseb töötajate paindlikkus (mis vähendab kulusid), suureneb empaatia (mis soodustab koostööd) ning paraneb tunnetus (mis tõstab loovust ja töövõimet) (Zeidan, Fadel, et al. 2010., Davidson, Richard J., et al. 2003).

    Mulle, kui teenusedisainerile on antud valdkonna arendamise kogemusest hästi teada mitmete osapoolte hirmud ja komplikatsioonid - nii isiklikud, organisatoorsed kui juriidilised. Tänu sellele olen veendunud, et on võimalik jõuda konstruktiivsete ja laiahaardeliste lahendusteni.

    Tegevuskava
    1. Uuring, mõistmine ja defineerimine – kes on “kasutaja” ja mida ta vajab. Mis on oluline inimese, organisatsiooni ning süsteemi vaatepunktist.

    Nagu inimlike probleemide puhul tihti juhtub, varjutab osapoolte vaadet nende liialt lähedane seotus teemaga. Seepärast tundub esmalt asjakohane astuda mitu sammu tagasi, ning teenusedisaineri neutraalsema pilguga esitada küsimus: mis on täna pildil valesti ja mis õigesti?

    2011. a Tervise Arengu Instituudi tellimusel valminud raport “Vaimse tervise teenuste kaardistamine ja vajaduste analüüs” käsitleb põhjalikult valdkonna probleeme ja vajadusi tervishoiuspetsialistide seisukohast. Täielikult on aga puudu kliendi vaade ja vajaduste kirjeldus.

    Uuringufaasi teemad:
    > Kaardistamist ning analüüsi vajavad kõik sidusgrupid oma vajaduste ja probleemidega.
    > Kaardistamist ja uurimist vajavad riskirühmad oma eripäradega.
    > Vajalik on kaardistada stigma ulatust ja mõista kaasaaitavaid tegureid.
    > Kaardistamist vajab vaimse tervise tugiteenuste ja eneseabi perspektiiv positiivse psühholoogia seisukohalt.

    Kasutaksin selleks tööriistu ja kolleege teenusedisaini valdkonnast. Töö toimuks avatud töötubade vormis, kuhu kaasatakse kõikide sidusgruppide esindajad. Kasutaksin kvalitatiivset uurimismeetodit.

    Muud tegevused:
    > Tugeva vabatahtliku projektitiimi komplekteerimine.
    > Akadeemilise partneri leidmine.
    > Läbirääkimised potentsiaalsete 3. sektori koostööpartneritega (nn. MTÜ Peaasjad)
    1. Etapi ajaline maht kuni 5 kuud

    2. Lahenduste leidmine, loomine, testimine ja valideerimine – mis on võimalik, mis mõistlik, mis vajalik.

    Mõistes sidusgruppide sotsiaalseid, füüsilisi ning psühholoogilisi vajadusi on meil võimalik liikuda edasi väärtuspakkumise defineerimise poole. Erinevaid olemasolevaid lahendusi, programme ning materjale on palju. Jalgratta leiutamine pole mõistlik, kuid olustikule ning sihtrühmale sobiliku lahenduse leidmine on kriitilise tähtusega.

    > Kaasates erinevaid osapooli, koguda ja testida koosloome vormis ideid ja lahendusi.
    > Leida meilt ja mujalt analoogseid kuluefektiivseid interventsiooni mudeleid.
    > Testida erinevaid lahendusi erinevatel sihtgruppidel.

    Muud tegevused:
    > Koolitusmeeskonna komplekteerimine.
    > Partnerlussuhete arendamine.
    > Väärtuspakkumise ja ärimudeli testimine
    > Kommunikatsiooni ja disaini lähteülesannete koostamine.
    2. Etapi ajaline maht kuni 5 kuud

    3. Arendamine, implementeerimine, skaleerimine –
    Teenuseplaani loomine ja programmide materjalide koostamine.
    Eesmärk on jõuda kõigi seotud osapoolte spetsiifikat arvestava efektiivse kommunikatsioonini, ning rakendada mujal maailmas testitud preventatsiooni meetode, mis sobivad kohaliku olustikuga.

    > Pilootprogrammide läbiviimine eri sihtgruppidele.
    > Kvaliteediparameetrite juurutamine.
    > Tagasiside süsteemi loomine.
    > Mentorite ning konsultantide võrgustiku arendamine
    > Ergas Eesti organisatsiooni loomine.
    > Kommunikatsioonimaterjalide disain ja tellimine.
    > Aktiivse sotsiaalkommunikatsiooni algus.
    3. Etapi ajaline maht 2+ kuud.

    Eesmärk on aastaga käivitada organisatsioon, jõuda reaalselt prototüübitud teenusteni ning luua toimivad partnerlussuhted.

    Mõju:
    Eduka rakenduse korral saaks rääkida pikemaajalisest mõjust SKP’le mõne protsendipunkti mahus arvestades, et täna kaotab ühiskond tööstressi tõttu 1 – 3,5% SKPst (www.stressivastu.ee).

    JannusJaska_CV.pdf

    Elanikkonna rahulolu ülitähtis, kahjuks saab rahulolu tõsta vaid millegi kaudu ja kujuneb tegurite koosmõju tulemusena. Kindlasti on kaasamõtlejaid ja tugiisikuid selle idee realiseerimisel.

    Rahulolu annab tõsta psühholoogiliste praktikatega, mis eeldavad ainult ajaressurssi. Samuti on võimalik oluliselt suurendada produktiivsust, keskendatust, nii emotsionaalset kui intellektuaalset võimekust järjepideva praktikaga alates 5 minutist päevas. Sama kehtib stressi maandamisega – mõnest minutist lihtsate harjutustega hingamise ja tähelepanu jälgimisel piisab.
    Kui seda toetaks ka töökoht oma hoiakute ja poliitikaga, siis on võimalik saavutada kiiremaid tulemusi.

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument