Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Eluruumid ringlusse!

    Üha kiirenevate ühiskondlike protsesside käigus leiavad aset pidevad muutused inimeste
    eraelus, lisaks töö, selle asukoha ja eriala ajutiseks muutumine. Turumajandus, globaliseeruv
    maailm ning kaasaja inimeste karjääri või unistuste teostamise võimalus soosib üha enam
    elukoha vahetusi.

    Isikliku elumaja või korteri eest on inimesed nõus palju ohverdama – põhimõtteliselt tegema enda elu suurima investeeringu ning seeläbi siduma end mitmekümneks aastaks pankade ja laenudega, kuid ka selle kogukonna ja kohalike inimestega ning kõike seda kindla kodu nimel. Eestlaste erilist omamisusku tõendab fakt, et üle 90% inimestest on oma kodu omanikud.1

    Eurostati andmetel on Eestis üürnike vaid 8% elanikest. Oma kodu omanike tabelit, kus Eesti on kuuendal kohal juhib Rumeenia. Samas on suurem osa Euroopa arenenud riikidest jõudnud teatavale tasakaalule. Saksamaal elavad üüripinnal koguni 52% elanikest, Poolas ja Rootsis 38% elanikke.2 Laialdane omanike ühiskond on iseloomulik endistele nõukogude ühiskondadele, erastamise käigus on paljudest inimestest saanud oma eluruumi omanikud.

    Iseenesest pole kinnisvara omamises midagi halba. Kooselu tüüpide paljutahulisus ja
    mitmekülgsus eeldab aga, et eluruumi oleks võimalik valida vastavalt vajadusele. Loomulik on, et inimeste eluviiside muutustega nagu näiteks: noore inimese ülikooli minek, värske paari kokku kolimine, laste saamine, vanemas eas täiesealiste laste välja kolimise ja ühe osapoole üksikuks vanuriks jäämisega vahetatakse elukohta.3 Lisaks mobiilsuse kasvule on inimeste perekondlik käitumine muutunud paindlikumaks - aina enam inimesi valivad vabaabieludes ja suureneb kordusabielude arv.4 Elukoha vahetus vastavalt pere suurusele on loomulik ja ka ökonoomne. Liigne ruum tähendab asjatut kulu alates kommunaalkuludest kuni koristamisele kuluvale ajale.

    Omandikesksusele vaatamata meeldib eestlastele kolida: statistika andmetel on viimase kümne aasta jooksul vahetanud elukohta 31% tallinlastest ning sama uuring näitab, et teised 30% plaanivad oma elukohta järgmise 10 aasta jooksul vahetada.5

    Tundub, et võib väita, et eestasled on ka kõige suuremad isehakanud kinnisvaramaaklerid.
    Kuid, kas see on nende vaba valik? Ostmis- ja omamisusk on niivõrd suur, et selle nimel ollakse nõus ohverdama kas oma paindlik asukoha ja eluruumi valik vastavalt vajadusele või ostsutatakse panustada suur osa oma ajast pankadega suhtlemisele ja teiste osapooltega ostmis-müümis tehingute sõlmimisele. Inimeste puhul, kes ei ole kinnisvaravaldkonnas professionaalid, võib eeldada ka arvestatavat närvikulu.

    Selle paradoksi lahendamiseks oleks mõistlik luua keskkond, kus kaks osapoolt saavad oma eluruumi ajutiselt üksteisega vahetada. Näiteks: vanem daam elab suures eramajas Nõmmel. Poed kaugel ja maja liiga suur, et jõud üle käiks. Kolme lapsega perekond elab kitsukeses kesklinna liftiga korteris, aga neile on seal ruumi jäänud liiga väheseks ja pole mugavat hoovi, kuhu saata lapsed mängima. Nemad moodustavad suurepärase vahetuspaari. Teine näide. Noor inimene Narvast soovib minna Tartu ülikooli õppima. Samas soovib Tartust inimene minna tollitöötajaks Eesti idapiirile. Jällegi, suurepärane võimalus. Keskseks mõisteks on vahetustehingute juures usaldus. Näen ette, et keskkonna esmased pioneerkasutajad on näiteks ühe asumi elanikud, kes veidi juba tunnevad üksteist. Esmased kasutajad loovad pinnase, mis tõstab teiste kasutajate julgust ja suurendab usku portaalis oma eluruum välja pakkuda. Mis aga peamine - vahetusportaali võlu seisneb selles, et raha pole vahetustehingutega seotud ja kõik jäävad oma kinnisvara omanikeks. Portaali poolt on välja töötatud lepingupõhi, mis garanteerib osapoolte vahelised suhted. Vahetuse võib korraldada osapoolte enda poolt valitud ajaks.

    Vahetusportaal pakub paljudele inimestele võimaluse elada nii nagu nad päriselt soovivad, mitte olla oma kinnisvara ori. Sellisel veebikeskkonnal on ka laialdse rahvusvahelise levimise potentsiaal, sest sama skeemi saaks kasutada ka erinevate riikide vahel. Lisaks on sellel tugev sotsiaalne mõõde - paljud inimesed leivad uue lootuse uue elukoha näol ja Eesti suikunud äärealadki saavad virksad uued elanikud.

    Tegevuskava

    Aeg Tegevus
    1-3 kuu Uuringud kasutajate ja hetkeolukorra kaardistamiseks. Konsultatsioonid juristide, kinnisvara- ja IT-spetsialistide ja rahvusvaheliste partneritega.
    4-8 kuu Veebiplatvormi idee arendamine, disainimine ja programmeerimine.
    9-12 kuu Idee tutvustamine, demomine, reklaam ja testimisperioodi parandused.

    Idee eeldatav mõju Eesti majanduse arengule

    Uus eluruumi vahetuskeskkond parandab inimeste elu kvaliteeti. Lisaks soosib kergendatud elukohavahetus inimeste paremat tööhõivet (leitakse töö vastavalt elukohale), parandab sotsiaalset mitmekesisust ja struktuuri. Keerulises olukorras inimesed leiavad taas funktsiooni ühiskonnas. Töötav veebikeskkond on müügiartikkel, teenus millega Eestil on võimalik silma paista ja pakkuda rahvusvahelist kompetentsi.

    Kokkuvõte
    90% inimestest Eestis on oma eluruumi omanikud. Ometi näitab statistika ka seda, et Eestis ollakse väga altid kolima. Paiksuse ja mobiilsuse vahene paramatatu hõõrdumine tekitab omajagu stressi. Omamine tundub sedavõrd juurdunud iseenesestmõistetavusena, et teiste võimaluste kaaluminegi tundub esmapilgul veidrana. Ometi on kõigi nende globaalsete ühiskondlike protsesside valguses, mis meie elu üha mobiilsemaks sunnivad, võimalik muutus paindliku kasutamise poole ka eluruumide vallas.
    (2010. aastal kaitstud magistritöö, mis samuti analüüsib demograafiat, eluruumide
    hetkeolukorda ja võimalikke lahendusi tulevikus.
    http://b210.ee/wp-content/uploads/2011/02/MA_Aet_Ader_txt_SMLweb.pdf )

    1 Kõre, Jüri; Murakas, Rein. (2006) Tallinna ja naaberomavalitsuste elamualade uuring. Tartu: Tartu Ülikooli Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. http://www.tallinn.ee/ehitus/g6448
    2 http://en.wikipedia.org/wiki/Housing_in_Europe
    3 Kutsar, Dagmar; Tiit, Ene-Margit. (2002) Elutsüklid individuaalses ajas. – Elutingimused Eestis viis aastat hiljem. Norbalt II. /Toim. Dagmar Kutsar. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
    4 Ader, Aet. (2010) Sotsiaalne kvartal: Eluruum tänapäeva perekonnale. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, magistritöö
    5 Kõre, Jüri; Murakas, Rein. (2006) Tallinna ja naaberomavalitsuste elamualade uuring. Tartu: Tartu Ülikooli Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. http://www.tallinn.ee/ehitus/g6448

    Põhimõtteliselt ma toetan sellise portaali loomist, kuid lisan, et idee esitaja liigub minu jaoks nö piiri peal...
    Tema mõned väited ja seisukohad tekitavad minust tõsiseid vastuväiteid jms. Näiteks väide, et nagu muudaks kinnisvara meid kuidagi orjadeks... No andke andeks> nii võttes on lausa heategu vabastada inimesed varast, mis muudab inimesed selle orjadeks... See on mingi bolshevistlik vabandus inimeste vaeseks koorimisele jms! Kõigepealt vabastame inimesed kodust (kinnisvarast), siis läheme nende säästude jms vara kallale (sest ka see muudab inimesed orjaks), siis lahutame inimese perekonnast (vabastame ta perekonna orjusest), seejärel vabastame inimese ülesöömise orjusest, riiete kandmise orjusest jne, jne. Ja jõuamegi PK taolisesse vabaduse riiki, kus ka inimese elu võtmine ehk vabastamine elu orjastavast haardest tundub suht normaalne tegevus...

    Teiseks tahaks ma avardada idee autori maailma: see võib tunduda uskumatuna, kuid maailmas on inimesi (kelle hulka kuuluna ka mina), kelle jaoks on sõnad "kodu" mõne arvates täiesti friigilik tähendus. KODU on üks koht, kus sa jooksid nii lapsepõlves ja kus sa loodad ka kunagi oma viimasel päeval astuda oma viimaseid samme... Kodu on koht, kus sa tunned iga kivi ja puud. Kus sa tervitad igal kevadel oma tuttavat linavästrikut ja kus sa igal sügisel saadad ta uuesti rännule...
    Kodu on koht, kus su esivanemad põlved tagasi rajasid karjamaa ümber kiviaia ja kus su vanaisa istutas selle tamme seal krundi piiripunktis.
    Kodu on see, kus sa lapsepõlves ajasid lehmi taga-karjamaale ja kus su enda lapsed ratastega ringi ajavad.
    Tuleb aru saada, et maailmas on kaks erinevat asja: kodu ja kinnisvara. Palun neid asju omavahel mitte segamini ajada.
    Lõpetuseks lisan, et mul on sügavalt kahju neist juuretutest inimestest, kellel pole kunagi olnud oma kodu. Kes on tundnud vaid kinnisvara omaniku tunnet...
    Mida aeg edasi ja mida rohkem inimesed urbaniseeruvad, seda vähem jääb Eestimaal neid inimesi, kes saavad aru sõna "kodu" tähendust.

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument