Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Digi-Riigikogu

    Miks saab rahvas riigis tehtavate tähtsate otsuste juures kaasa lüüa ainult 1 kord 4 aasta jooksul riigikogu valides? Põhiseadus ütleb, et kõrgeima võimu kandja on rahvas seega peab olema võimalus otsustamise juures kaasa lüüa ka valimiste vahel.
    Lahendus on portaal, kus seletatakse mida iga seadus endaga kaasa toob ja kus rahvas saab igale riigikogus arutatavale teemale oma poolt- või vastuhääle anda.
    Esimeses faasis leitakse riigikogus saadik, kes hääletab vastavalt rahva soovile.

    Näiteks ACTA protestid näitasid, et osad teemad lähevad inimestele väga korda ning riigijuhtidel on kohustus rahvale teemasid paremini seletada või teha nii nagu rahvas soovib.
    Tehnika areng, e-valimised ja ID-kaardid võimaldavad meil väga lihtsa vaevaga suure hulga inimeste käest usaldusväärseid kanaleid kasutades nende arvamust küsida. Eesti saab seda unikaalsed olukorda ära kasutada ning olla esimene, kes näitab maailmale järgmise sammu ette.
    Järgmised riigikogu valimised on 2015 märtsis. Selleks ajaks jõuab teha valmis esialgse tehnilise lahenduse, kus rahvas saab juba seadusemuudatustele oma poolt- või vastuhääle anda.
    Selleks ajaks saab käima ka seadusemuudatuste rahvale arusaadavas keeles analüüside kirjutamise.
    Kindlasti on võimalik leida inimene või inimesed, kes on nõus Riigikogusse kandideerima lubadusega, et ta esindab seal tegelikku rahva häält.

    Kõige suurem mure Digi-Riigikogu teema juures on olnud rahva otsustusvõime usaldusväärsus. Arvamusi on erinevaid kuid ometi usaldame me rahval ju riigikogu valida ja rahvahääletustest osa võtta. Mõttemaailma muutudes ning rahvast rohkem harides peab olema võimalik saada rahvale kõige paremad otsused. Mõttemaailma on võimalik aeglaselt muuta aga sellega on vaja pihta hakata.

    Teema ei ole uus. Rahvas avaldas ideele palju toetust Rahvakogus https://www.rahvakogu.ee/pages/kaasatus-rahvahaaletus ning selle jaoks on tehtud Facebooki lehekülg https://www.facebook.com/pages/Rahva-h%C3%A4%C3%A4l-Riigikokku/290979994337861

    Arenguidee valituks saanuna saab idee kindlasti teostatud. Mul on olemas tahe, sellel teemal olen ma mõtteid mõlgutanud 2009 aastast saadik. Mul on olemas oskused, ligi 7 aastat olen IT-ga tegelenud Playtechis ning teinud mitmeid startuppe. Kõige kuulsam on GoWorkaBit, millega võitsime väga suure konkursiga Seedcamp kiirendi ning praeguseks on jõutud Ajujahi finaali. Lisaks on mu ettevõtmine Tiptheauthors saanud Eesti parima e-teenuse 2013 auhinna.

    Ma ainult küsin, et miks üldse siis nn rahvasaadikud? Läheks kohe üle digitaalsele osalusdemokraatiale.
    Milleks vahele "Pavlovi koer"?
    Probleemi või kitsaskoha ilmnemisel vms valmistab ministeerium ette posu seaduseelnõude erinevaid variante, lisaks saavad kodanikud ise osaleda seaduseelnõude algbaasi-põhimõtete väljatöötamisel.
    Seejärel pannakse eelnõud mingiks perioodiks "seaduse lehele" välja digitaalseks hääletamiseks.
    Ja asi ants...

    Erkil ja Joakimil mõlemal täpselt õiged mõtted. Lõppeesmärk ongi sisse seada osalus(otse)demokraatia. Samas on alguses põhiseaduse muutmine uute põhimõtete katsetamiseks päris keerukas ning nõuab parteide poolt väga suur toetust, mida on väga keerukas saada.
    Seega asi on vaja liikuma panna ning portaal+seda kuulav saadik on nn MVP.

    Lisa pooltargument

    Kui üldse siis juba osalusdemokraatia, sest vastasel juhul on tegemist järjekordse portaaaliga, mis reaalselt muudab väikese ühiskonnakihi elu. Digitaalne otse/osalusdemokraatia aga oleks, midagi millesse ma oleks kohe valmis pühenduma, digi riigikogu ei tundu olevat vajalik vahesamm.

    Teoorias, ajus, monitoril ja paberil on mõttel jumet. Aga…. See osutub samasuguseks utoopiaks kui hüpoteetiline katse seda ellu viia nt. nõukogude võimu tingimustes. Nii toona kui täna sülitab juba võimule tõusnud seltskond, kes timminud välja oma masinavärgi kinnistamakski endile võimu, iga uue väljastpoolt sisse tungida tahtva poliitikuhakatise ja tema kuitahes geniaalse idee lihtsalt välja. Olemasolev Süsteem ei soovi ennast sisemiselt täiustada, sest niigi ollakse jõutud sisemise rahulolu tasemele vastavalt Peteri printsiibile (ebakompetentsuse tasandi jäävuse seadus). Võime siin kasvatada tiritamme, keksida ühel, kahel või viiel jalal, korraldada jääkeldreid, pikette, isetegevuslikke rahvahääletusi, - kõike, milleni küünib meie fantaasia, tahe ja võimalused. Käimalükatud Süsteemi jaoks on see kõik kiiksuga idealistide sonimine, kes lihtsalt segavad neid valitsemast nii, nagu nad seda juba teevad.

    Teiseks. Harjumuspäraselt usume ja arvame – vähemalt enamus meist, - et toimibki Põhiseadusesse raiutud põhimõte, et rahva käes on võim, mida see teostab Riigikogusse valitud saadikute kaudu. See võiski kunagi nii olla ja toimida, - siis kui veel eksisteerisid iseseisvad rahvusriigid. Tänase üleilmse Globaalküla tingimustes, liiati EL-i liikmesriigiks olles saame kõnelda omariiklusest vaid tinglikult, nostalgiliselt, … ja ebaadekvaatselt. Täna ei ole enam Riigikogu liikmed suveräänse tahtega rahvaesindajad, vaid nad lihtsalt mängivad seda rolli (kui veenvalt, oleneb talendist, ja küünilisusest). Nendel 101-l esindusinimesel on nähtamatu konks ninas, ja neid talutatakse nähtamatu oheliku pidi sinna, kuhu vaja. Kas tõesti usume veel, et meie riigi kodanikud veavad/juhivad Riigikogu? Et need 101 ongi huvitatud meiesuguste soovidest ja vajadustest? Lissaboni leping, ESM-ga ühinemine, kooselu seaduse läbisurumine, - kõik need reaalsed teod näitavad selgesti, et Riigikogu sikutava oheliku ots ulatub hoopis mujale kui meie, valijate, kollektiivsesse pihku. Eelöeldu valguses paistab igasugune katse mängida demokraatiat senise Süsteemi tingimustes, nagu ka selle Süsteemi parandamise katsed väljastpoolt (ka käesoleva Digi-Riigikogu ideena) on juba ette surnult sündinud ideena ja tühja tuule tallamisena. Ka neli kuud hauarahu siinse arenguidee liivakastis on paljuütlev. Unustatud paik. Oma väärtuslikku aega ja mõtteenergiat tasub kulutada millegile reaalsemale ja kasutoovamale kui selle idee punnitamisi käimalükkamine.

    Lisa vastuargument