Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Targalt Liikuv Eesti

    Juhita autod on tulemas meie tänavatele ja teedele. Küsimus on, kuidas uus liikuvusmudel luua ja kuidas see jõuab nii piloot- kui massilise rakendumiseni. Liikuvuse digitaliseerimine muudab meie kultuurilist, ruumilist ja majanduslikku käitumist, see võimaldab uusi elu- ja ärimudeleid. Kaasava diskussiooni alustamiseks on vaja ideed tutvustada, analüüsida ning visualiseerida selle võimalikud mõjud elukeskkonnale. Juhita auto on siinkohal sümboolne tööriist, mitte eesmärk iseeneses.

    Kuidas korraldada Eesti liikuvus-süsteem võimalikult säästlikult ja efektiivselt? Säästa on vaja nii inimelusid kui ka elukeskkonda. Ühendused erinevate kohtade vahel peavad olema kiired, mugavad ja sujuvad ning erinevad liikumisviisid lõimitud. Liikuvus peab olema korraldatud kestlikult, see tähendab, et viisil, mis võimalikest variantidest on väikseima ressursikuluga. Ressursi all tuleb siinkohal mõista nii sõiduki liigutamiseks kasutatavat kütust, aega, mida kasutaja liikumiseks kasutab, kui ka mõju keskkonna identiteedile, milles liikumine ja muud tegevused aset leiavad.

    Transpordivaldkonna lähiaastakümne(te) intrigeerivaim uuendus on juhita sõidukite tehnoloogia ja nutikate liiklussüsteemide massiline rakendumine. See võimaldab liikuvust korraldada kordades efektiivsemalt ja odavamalt. Laiemalt muudab liikuvuse digitaliseerimine meie kultuurilist ja majanduslikku käitumist, võimaldades suunata maakasutust.

    Uus digitaliseeritud liikuvus-süsteem vajab kompleksset, s.o analüütilist ja rakenduslikku tervikkäsitlust, mis hõlmab tegelikult tervet ühiskonda. Uus mudel tõstatab rohkelt erinevaid küsimusi paljude teemade plaanis, mille läbiarutamine ja lahendamine toob kaasa muutusi ka paljudes muudes valdkondades. Privaatsuse ja avalike andmete mõistlik vahekord, süüdivus robotühiskonna õigusruumis, tarbimis- ja jagamisühiskonna vahekord, infrastruktuuri investeeringud, maakasutus ja haldusjaotus— need on vaid mõned olulised küsimused, mille peale uus tehnoloogia sunnib meid mõtlema.

    Juhita auto tehnoloogia annab võimaluse ja raamistiku mõelda meie riigi ruumilise keskkonna üle täiesti uuest vaatekohast. Sellele alusele on võimalik üles ehitada ruumilise planeerimise visioon, mis erineb märgatavalt olemasolevast praktikast ja mõtteviisist. Vananenud mõtteviisi uuendamine on esimene samm parima terviklahenduse suunas. Liikuvuse digitaliseerimise puhul ei käi jutt tegelikult ainult juhita auto tehnoloogiast, vaid sellest, mida see kõik võimaldab. Kõige suurem muutus, mida uus tehnoloogia võimaldab, toimub tänaval. Uus liikuvus annab piisavalt füüsilist ruumi, raha ja märksa paindlikumaid võimalusi teiste transpordiliikidega sidumiseks. Ühistransport, jalgrattassõit ja jalutamine saavad paremad kasvutingimused meie elukeskkonnas. Seejuures infrastruktuursete võimaluste kavandamisel (prognoosimisel) tuleb aru saada, et autoliiklus on neist kõigist kõige vähem prioriteetne: tuleb auto mängu selleks, et jõuda teiste transpordiliikide või teenusteni. Optimeerimisel on küsimus selles, kuidas siduda erinevad liikuvusviisid üheks tervikuks ja soodustada kõikide kasutajamugavust. Nii linnaline kui ka hajaasustuse elukorraldus saavad tehnoloogialt uue tõuke. Mõtteviisi muutmine vajab üleminekuks aega, sest harjumuse jõud on inertne.

    Selge, et on vaja hakata tegema eeltööd koostamaks riigi digitaliseeritud liikuvuse strateegiat. Selleks peaks hindama ressursse, riske ja uurima erinevaid juhita tehnoloogiate stsenaariume. Milline on konservatiivne, tõenäoline või agressiivne viis juhita tehnoloogia rakendumiseks? Niisugune analüüs võimaldaks poliitikutel ja liikuvuse planeerijatel teha kestlikumaid otsuseid infrastruktuuri investeeringute, sundliikumiste vähendamise, õigusnormide sätestamise ja teiste küsimuste käsitlemisel. Selgemaks võiks saada, kui palju on Eestil võimalik märksa väiksemamastaabilise infrastruktuuri korral säästa raha. Kuidas korraldada võimalikult sujuv ja valutu üleminek juhita liikuvusele? Selleks, et diskussiooni alustada, on vaja ideed tutvustada, analüüsida ja visualiseerida võimalikud mõjud elukeskkonnale. Juhita auto on siinkohal sümboolne tööriist, suurema programmi sümbol, mitte eesmärk iseeneses. On vaja luua autonoomne mõttekoda, mis tegeleks uue liikuvusmudeli erinevate aspektide info koordineerimise, analüüsimise ja praktikatega. Vaja on ühendada meie ühiskonna „teravad pliiatsid“ liikuvuse, planeerimise, infotehnoloogia, majanduse, juriidika, disaini, arhitektuuri jt. erialade esindajatest, kes mõistavad sellise strateegilise suuna valiku mõistlikkust ja peavad seda eesmärgipäraseks vahendiks kestlikuma ja loovama elukeskkonna kujundamisel.
    Infrastruktuuri planeerimisel on võtmeteguriks aeg. Kõik suuremad muutused toimuvad väga pika aja jooksul. Linnaehituslik kude vajab aega, et harjuda ja kohaneda uue olukorraga. Planeerimisega piisavalt vara alustades on meil võimalik neid protsesse targalt suunata ja säästa märkimisväärselt ressursse. Teadvustades tulevaid võimalusi, saame me ette valmistada mahulist ruumi ja sotsiaalset sidusust teistmoodi, kui me teeme seda täna. Hiljem alustades leiame pea, et sörgime teiste riikide sabas või veel hullem, kustutame oluliselt suuremate kuludega tulekahju, mida saab vältida. Veelgi enam, varakult alustades on meil aega, et töötada välja ja ellu viia asjakohane terviklahendus, mille rakendumisel saame olla maailmale eeskujuks. Otsustavalt tegutsedes saame pakkuda enam sisu „väikse innovaatilise riigi“ kuvandile.
    Lisa: http://bit.ly/1

    Ikoon.jpg

    Väga hea. Arvan, et selle teema tõstatamine annab võimaluse rääkida inimeste liikuvuse ja transpordi teemasid lahti mida oleks pikaajaliste plaanide juures väga oluline teha ...

    Minu meelest suurepärane mõte, eriti kütuse valiku suhtes. See võimaldamb meil lihtsat üleminekut bensiinilt alternatiivsetele variantidele-

    Keda teema huvitab siis olen selle idee mõjusid veel põhjalikumalt tutvustanud ka kahes ajalehe artikklis.

    Esimene ilmus Postimehes ja on kättesaadav siit - http://arvamus.postimees.ee/2698380/rahvuslik-eesmark-kaotame-liiklusonnetused-aastaks-2035

    Teine pikem ja anlüüsivam lugu ilmus Sirbis ja on kättesaadav - http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21348:2014-03-27-16-00-21&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3482

    Ma olen samu mõtteid mõlgutanud. Suure võidu annaksid isesõitvad autod ristmikel. Foore ei peaks rajama, vaid mõlemas ristuvas suunas sõidaksid autod piisavate vahedega, et ristuva tee auto lipsaks läbi. Sellega kaoks tohutu ajakulu, mis tekib fooride taga seismisega ja startimisega. Kui praegune foori tagant liikuma hakkamine näeb välja nii, et kõigepealt alustab liikumist esimene sõiduk, esimese stardile reageerib järgmine ning alustab liikumist jne. Oletame, et iga sõiduki reaktsiooniaeg on 0,5 sekundit. Foori taga seisab kolonnis 60 autot, mis teeb 30 sekundit summaarset ajakadu. Teatavasti kordub sama olukord iga fooritsükli ajal ning linnad on foore pungil täis. Isegi kui iseliikuvad sõidukid peavad korraks seiskuma ja moodustama kolonni, siis takistuse kadudes võib kogu kolonn korraga startida.

    Vaata veel lisaks Sirbist: Digiliikuvuse võimalused ja kasvuraskused - http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21433:2014-04-03-15-33-22&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3483

    See on väärt mõte, mille modelleerimisest ad hoc võib palju kasu tõusta, kuid villa ratastel mitte niipea. Selles kontektis tuleks esmalt tegeleda tsiviildroonide peatse lendama hakkamisega suhteliselt pikkadel vahemaadel, n kui saadan Piritalt - Nõmmele sõbrale raamatu ja tagasiteel lasen Koplist pagariärist soojasi saiu Piritale tuua. - Selle tarvis on vaja markeerida õhukoridoor, kindel turbekiht, mis on singulaarselt keskkonda eritlev, võib-olla ka mobiilne ja dünaamiline, aga kindlasti 100% ohutu inimestele. Väljakutse selle küsimuse lahendamisel on sama suur, kui n.õ. Köningsbergi sildade probleem, sest liikuda punktist a punkti b tuleb võimalikult otse, et droonide kasutamine ei kaotaks enda strateegilist relevantsust ja tõhusust; droonide küsimus on toob õhku ka riikliku julgeoleku küsimuse, privaatsuse küsimuse, sest otseselt ei istu droon minu aias, kui ta on õhus, vaid aia kohal, akna ees (preagune juriidika seda ei reguleeri), mida ei saa tähelepanuta jätta. Soovin jõudu ja kaasamõtlemist, ja miks ka mitte, kui see on võimalik, siis asjaajamisel kaasa aidata!

    Lisan veel, et droone saaks suurepäraselt kasutada maapiirkondades kiirabi osutava tehnika transpordiks, nagu seda tehakse Austaia alpides. - Selle turbe üheks toeks seal meditsiinitehnikat tundvate inimeste mobiiltelefonis olev äpp, mis annab õnnetuskohast kõige lähemal olevatele meditsiinitehnikule teada juhtunust ja vajadusest minna kiiresti appi.

    Droonide teema on vähemalt sama oluline kui iseliikuvad autod. Kas ühega tegelemine välistab kuidagi teise üle mõtlemise?

    Droonid ja juhita autosid saaks regulatsioonide kontekstis sama plokina käsitleda, mõlemad teemad sunnivad argimudelist välja hüppama ja maailma teistmoodi vaatlema. Lisaks on alateemad sarnased: privaatsus, süüdi olek jms küsimused.

    Ei välista, sest nad sisalduvad teine-teises teemat täienduvalt, aga droonide küsimus on aktuaalsem, sest nad on juba kohal, peagi logistikas, kaubanduses, esmaabis, jõudes ka nii massidesse. See toob päevakorda rida julgeolekuprobleeme ja vajaduse hakata seda liiklust reguleerima kooskõlas lennuohutusnõuetega. Droonidega tuleks tegelda spetsiifiliselt vähemasti aasta, uurida selle tehnoloogia kasutamise võimekust tsiviilkaitses, soodustada rakendusi ettevõtluses ja teisi majanduslikke lisaväärtusi, mis sellest tulenevad.

    Mulle paistab, et sellises liikluses osalemiseks tuleb tekitada riist- ja tarkvaraline kasutusnõue droonidele, ja küllap ka siis autodele, mis suudab liigelda improviseeritult kõige lühema ajaga sihtkohta ja vältida liiklemisel kokkupõrkeid teiste samaaeg trajektooril liikuvate objektidega. Võib ka arvata, kuidas linnud neist häiritud saavad.

    Droonide rakendamine logistikas ja igapäevategevustes võib aset leida alles 2-3 aasta pärast ja seda USAs, kus Amazon, Google ja teised neid katsetavad ja suudavad seaduseelnõusid (kiiremini) läbi suruda.
    Olen autonoomsete sõidukite arengut mõnda aega jälginud ning kõik Hr Kaevatsi artiklid läbi lugenud. Mainimata on jäänud sõidukite plaanitavad arenguetapid, millest lähiajal saame me rääkida ainult poolautonoomsetest sõidukitest (u 2020 ajal). Esimesed neist lubatakse turule tuua alates 2017 aastast.
    Lisaks sellele ennustab IEEE et aastaks 2040 on 75% maailma autodest autonoomsed. Leian et see on optimistlik protsent, arvestades et eelnevalt peab organiseerima "vanade" autode käitlemise, kuid nõustun, et praegu on õige aeg hakata vastavateks arenguteks valmistuma.

    Kindlasti arutelu ja arendamist vääriv teematika. Ise-sõitvad autod on kahtlematult turvalisemad ja vähem (kui üldse) inimohvreid kaasa toovad kui homo sapiens oma veidruste ja iseärasustega puldi taga. Isesõitvad(-juhtivad) autod on tehnika-arengu loomulik jätk, kui vastavalt suunale just kaikaid kodaratesse ei hakata loopima. Viimaseks võiks huvi olla just erinevatel asjasse puutuvatel huvigruppidel, kes on status quo'st huvitatud ja kellelt vastav üleminek ähvardab piruka käest võtta. Need on nii kutselised juhid ja veofirmad kui kindlustusfirmad kui ilmselt nii mõnedki veel. Eks see ole ka inimlikust (saamise ja ellujäämise) aspektist mõistetav. Igasuguse revolutsiooniliste uuendusega, nagu seda on olnud tööstusrevolutsioon, infoühiskonna teke jms (ja milleks ma ka ise-liiklevate sõidukite pean) nõuavad lisaks kaasnevate tehniliste nüansside (käsitletud õiguslikud ja süülisuse momendid) samavõrd käsitlemist ja lahendamist sotsiaal-majanduslikud aspektid, mida vastav muutus ühiskonnaellu kaasa toob. Minu arust ei ole universaalne lahendus ja pääsetee mitte niivõrd kõige maksustamine kui vastupidi - äraelamiseks võimalikult väikeste baaskulude juurutamine. Muidugi ka hüvede ümberjagamisest/ühtlustamisest pole pääsu kui me ei soovi tugevalt lõhenenud ja kihistunud ühiskonda üksikute kõigi omajate ja ülejäänute neilt rentijatega. See on kompleksne ja laiem teemadering, mida 70-ndatel asus tutvustama ja propageerima futuroloog-visionäär Jacque Fresco just Venus Project'i kujul.

    See teema on (lisaks hajutatud ja nutialt juhitavale energia tootmisele Eestis) kindlasti lähima mõnekümne aasta jooksul meie elukorralduses kõige suuremat muudatust tekitav ja seda oleks ka väga vaja arutada ja arendada ning "test-site" Eestis rakendada! Olen ka ise nõus selles töös osalema ning oma pikaaegse telekommunikatsioonivõrkude ja teenuste arenduse kogemustelt panuse andma :)

    Kel huvi rohkem võib vaadata minu loengut antud teemal Arhitektuurikeskuse välkloengu formaadis. Kokku koos küsimuste vastustega on 27 minutit: https://www.youtube.com/watch?v=0aMJNylrtak

    Isiklikult meeldivad juhita auto tsiviilkäibesse jõudmisega sellega kaasnevad kaasefektid. Pikka tundidepikkust sõitu punktist A punkti B võib sisustada netis olemise või hoopis tükkis silma looja laskmisega. peale korralikku lõunasööki.
    Iseäranis meeldib, et Rail Baltiku majanduslik mõtekus muutub küsitavaks, sest vahetusjuhte mittevajav autotransport, mis liigutab kaupa otse tootjalt tarbijale märgatavalt odavamalt ja kiiremini kui raudtee, annab võimaluse põllu ja metsamaadena kasutusele võtta ka juba tänasel päeval raudteede alla jäävad maaalad.

    ...auto ei suuda suurte kaubamahtude vedudel konkureerida rongiga> kulud on ikka olulisemalt suuremad (kasvõi maanteede kulumine jms).
    RB üks eesmärkidest on ka Eesti maavarade (turvas, fosforiit jms) Euroopasse transport> nii et RB tuleb nii või naa (tavarongi või robotrongina :-) ). Ei kujuta, et robotautod suudaks seda ülesannet selliselt täita.
    Aga jah, sõiduks Tallinnast Riiga jms on robotauto kahtlemata mugavam kui tavaauto. Aga sinna on piisavalt aega ja pole tänase päeva küsimus eestis.

    Juhtusin ühele saidile, kus keegi väidetavalt "Eesti uus prohvet Managin" ennustavat (Eesti) tulevikku, sh ka tuleviku liiklust (Eestis) jms.
    Selles suhtes on hea näha, et keegi toetab elektriautode ja nö lendavate autode tulevikuvisooni... :-)
    Vt http://www.hot.ee/managin

    Lisa pooltargument

    " Ühendused erinevate kohtade vahel peavad olema kiired, mugavad ja sujuvad ..." - olen muidugi säästliku majandamise poolt, kuid kas need sujuvad - kiired ühendused erinenate asulate vahel ikka nii vajalikud on?
    Kui tarbimist ainult pisut kärpida. ei muuda see tegelikult midagi - ainus lahendus on loobumine - alates militaariast kuni soolapulkadeni, sest Laulupeol käidi ka jala ja GPS-i ei vajatud...

    Mulle jäävad arusaamatuks suht kõrged punktid ideele. Idee mõte suht laialivalguv...
    Ka pole nõus väitega, et "transpordivaldkonna lähiaastakümne(te) intrigeerivaim uuendus on juhita sõidukite tehnoloogia ja nutikate liiklussüsteemide massiline rakendumine."
    Kahtlemata on nö juhita sõidukite tehnoloogia jms väga intrigeeriv teema, kuid transpordis mitte peamine.
    Peamine eesmärk järgmisteks aastakümneteks on minu meelest ikka transpordisktori üleminek naftakütustelt elektrile vms.

    Nii kaua, kui autosid lendama ei panda ja ei teki kolmedimensioonilist liiklust pole mõtet transpordis revolutsioonist rääkida... Äärmisel juhul võib rääkida ólulistest läbimurretest. Need oleksid (toimumise järgi):
    1) Transpordisektori üleminek uuele energiale (minu arusaamist mööda on selleks 90% ulatuse elekter). Prognoosin olulist läbimurret kuni 10 aasta jooksul seoses nn superkondensatori leiutamisega;
    2) Üleminek robotautodele (juhita autod ja transpordivahendid). Üleminek toimub minu hinnangul 10-20 aasta jooksul;
    3) Kolmedimensiooniline liiklus (lend-ja hõljukautod jms). Läbimurre minu hinnangul 25-50 aasta jooksul.

    Andestage mulle, aga ma lihtsalt ei saa aru, mis on selle idee populaarsuse fenomen...
    Kõige loogilisem on minu jaoks seletus, et idee esitajal on suur(epärane) sõpruskond, kes on valmis sõpra ja sõbra esitatud ideed toetama.
    Milleks me räägime täna juhita autost Eesti kontekstis? Mis see meile annab? Sisuliselt mitte midagi. Teid vajavad juhita autod samamoodi nagu juhiga autod? Selles suhtes ei kao teede küsimus kuhugi... Ok, teedele tulevad võib olla mingid sensorid, autode juhtimiseks mingid seadmepakid jms vidinad> see on ka kõik...
    Ei muutu selle pärast veel auto omamine sotsialistlikuks (st autol pole enam omanikku> autod on ühiskasutuses jms). Pean sellist arusaama suht eksitavaks, mis meenutab natuke algusaastate bolshevike teese perekonna kadumisest ja mingist polügaamsest paradiisist.
    Mind teeb selle juures ettevaatlikuks hoopis asjaolu, et autori reklaamitud turvalisuse asemel võib turvarisk hoopis hüppeliselt suureneda. Kujutame ette digitaalset rünnakut kogu riigi maanteetranspordile: mingil lühikesel ajahetkel muudetakse autod lolliks ja töölt koju tagasipöörduvate tööealiste inimeste autod juhitakse ahelavariidesse. Kas autor suudab ette kujutada Eesti oludes 30 sekundi jooksul toimunud näiteks 100 000 avariid, millest 30% lõppevad autosolijate surmaga? Mida tähendab selline risk ühele väikerahvale ja riigile?
    Täna meil on korraga teedel 100 000 iseseisvat bioloogilist arvutit, mida korraga rivist välja viia on võimatu. Ok, eksib 24 h jooksul 4 juhti ja toimub 20 kergemat kõksu... Ühiskond ja rahvas elavad selle üle: inimesed õpivad, muutuvad targemaks (mõned ei muutu ka).
    Kahtlemata ei tähenda see, et nagu ei tuleks juhita autod Eesti teedele. Kindlasti tulevad: ja üsna pea (c1 15 aasta pärast). Alguses robotid ja automaatika vaid abistavad ja assisteerivad juhti> hiljem võtavad üha rohkem auto juhtimise üle... Kuid see pole küsimus täna, vaid 10 aasta pärast. Me ei saa täna midagi teha robotautode Eesti teedele tulemuse kiirendamiseks, sest Eesti pole selle tehnoloogia arendamises juhtriik. Kahjuks... Me võime siin unistada, kuid tegijad on ikka teised. Niisiis tegelegem teemadega, milles meil on potentsiaali midagi ära teha ja saavutada!

    Vabandan. ... sörgime teiste riikide sabas? Ideega maailmas tegeletakse! (lapsemeelsus esimesena võib võita turgu, kisa ja kära. Et Eesti hakkaks eelnevat ideed praktikas eksportima on vähetõenäoline)
    Mõistlikum oleks mitte tormata, õppida teiste vigadest ja päeva lõpuks on tuju hommikust parem.

    Juba korraldame liiklust juhita autod jaoks? Liiga uljad ei tundu need plaanid või ?! On teil härrased aimu ka mis sellised aparaadid praegu veel maksavad. Kõik ju puha arendusjärgus? Pigem arendaks enne elektriautode laabimisvõrgustiku mingisse mõistliku punkti. Pisut ulme ja ebarealistlik jutt vähemalt lähimkümnendi vaatevinklis...

    Maal hajaasutuses panna juhiga auto liikuma suure ja sageli tühja bussi asemel oleks hea idee! Seal on vaja sageli vedada vaid ühte-kahte inimest kusagilt kuhugi. Seal võiks olla juhita auto baasil vajadusel ette tellitav ühistransport küll. Nutika ühistranspordi idee hajaasustsues käis välja juba üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ transpordi teemarühm! See on ka planeeringus elluviimist vajava ideena kajastatud. Iseasi: kuidas aga juhita auto meie lumises talves toimiks? Enne kiirustamist peab seda katsetama, sest teed on meil libedad ja maapiirkondades ka teehoole sageli aega võttev. Kas juhita auto ikka tajub libeduse ja lükkamata lume ohte? Kas see mõistab end kinni sõites ka end välja tõmmata nagu juhiga auto? Või on lõpuks vaja juhita autodele saata pidevalt appi juhte? Seni on neid juhita autosid ju katsetatud minu teda valdavalt sooja kliimaga ja suure lumeta piirkondades. Lisaks linnas tähendab juhita autode kasutamine aga kiiret tööpuuduse kasvu. Taksojuhid jäävad tööta. Ka ühistransport sellisena vajab sel juhul ka ümberkorraldamist. Parem idee oleks siin juhita trammid (on olemas ja juba kasutusel nt osadel lennuväljadel)!!! Ma pole idee vastu, aga siis peaks samal ajal ka üle minema 4 päevasele töönädalale nagu siin keegi pakkus ja leidma viisi, kuidas juhita autod sobivalt meie kliimas, meie aukus teedel ja meie ühistranspordivõrgustikuga haakuvalt liikuma saada. Muidu on hurraa efekt suur, kuid tegelik kasu pigem puudu. Kui ideed siin teostada peaks esmalt läbi viima katsetusperioodi ja siis kogemuste alusel siin meie kliimas selle integreerima muu ühistraspordi süsteemiga.

    Ma küsiks seda ideed silmas pidades, et kumb on suurem revolutsioon (kummaga peaks rohkem tegelema, tähelepanu pöörama), kas isesõitvate sõidukite põhjustatud muutustele või hoopis>
    http://forte.delfi.ee/news/auto/video-autod-on-norkadele-varsti-void-holjuki-osta.d?id=68678355

    ma ei usu juhita ühistranspordi ideesse ka maapiirkondades sellisel kujul, et tellid kusagilt keskusest endale juhita sõiduki jne, jne.
    Kes vähegi on maal elanud, see teab, et auto peab sul seisma õuel. Kusjuures on hea, kui igal pereliikmel on oma auto.
    Kui me räägime juhita autost ja selle tulevikust, siis ma näen pigem autode juurdetulekut pere kohta. Kui meil täna on peres 2 autot, siis ma pigem prognoosin, et tulevikus on oma autod ka igal lapsel (autod sõidavad ju ise> st ka laps saab üksinda autoga sõita).
    Nii et kui keegi räägib siin, et juhita autod vähendavad sõidukite hulka jne, siis see on absoluutselt ebatõenäoline. Pigem autode hulk suureneb tulevikus< auto muutub nö inimõiguseks jne. Mis tähenda omakorda, et lokaalne ühistransport võib üldse välja surra... Jääb vaid ühistransport, mis liigub suurtel kiirustel suurte vahemaade taha jms.

    Olemas olev teedevõrk on vaja jagada kaheks. Ühed millel liiguvad kindlalt ja kiiresti, tihedalt üksteise sabas juhita autod ja mis kannavad põhiosa transpordivajadusest.
    Teistel liiguvad silmad vastutushirmust pärani ja kramplikult kahe käega roolist kinni hoidvad kodanikud oma analoogsõidukitega, mis on ka vajalik teeosa, sest ühe korraliku päikesepurske ajal kaasneva elektromagnetimpulsiga on vaja evakueerida liikumisvõimetuks jäänud juhita autodest ilma protsessoritega autodega kõik liiklusarteritele hätta jäänud.

    ...sealt pole siis enam vaja kedagi kiiresti evakueerida> laibal pole kiirest enma kuhugi (suhtuda huumoriga).
    Juhita-robot autode kohta on olemas üks ülimalt lahe stseen: https://www.youtube.com/watch?v=Bzg1mzwZDko

    Ehk lühidalt öelda> keegi ei hakka robot- ja tavaautodele eraldi teedevõrke tegema...
    Pigem tehakse mingi üleminekuaeg, mil kodanikud peavad oma retroleludest loobuma ja otsustama uue robotsõiduki kasuks. Nagu toimus meil televisiooniga. Või siis paned oma retrosõidukile mingi kasti juurde (nö digitaliseerid oma mänguasja).
    Positiivne pool kah: ...majanduskasv missugune!

    Juhtusin ühele saidile, kus keegi väidetavalt "Eesti uus prohvet Managin" ennustavat (Eesti) tulevikku, sh ka tuleviku liiklust (Eestis) jms.
    Selles suhtes on hea näha, et keegi toetab elektriautode ja nö lendavate autode tulevikuvisooni... :-)
    Vt http://www.hot.ee/managin

    Lisa vastuargument