Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • e-õpetaja õpisüsteem

    e-õpetaja õpisüsteem on eelkõige maapiirkondadele mõeldud internetil põhinev (põhi)kooli süsteem, mis pikemas perspektiivis peaks asendama tänapäevase koolisüsteemi.

    e-õpetaja õpisüsteem põhimõte seisneb selles, et luuakse üks keskne üle-Eestiline õpetamiskeskus (õppeprogrammi ette kandja-saatja), millest interneti vahendusel kantakse üle õppeprogrammid maapiirkondade õppepunktidesse (õppeprogrammi vastuvõtjad)

    Õpetamiskeskuses on eraldi nö klassiruumid igale klassitasemele: I klass, II klass, III klass, jne. Klassiruumis asub vaid õpetaja koos õpetamisvahenditega. Klassi õpilaste aset täidab interneti-veebikaamera, mille kaudu kantakse õpetaja esinemine ja õppeprogrammi esitlemine (interneti) võrku> serverisse. Sealt edasi võtavad selle vastu üle-Eestilised õppepunktid.

    Tänaset koolide + teiste (väiksemate) ühiskondlike hoonete (näiteks külakeskused, külamajad, noortekeskused jms) baasil luuakse üle-Eestiline õppepunktide võrgustik. Kusjuures õppepunkti suurus ja selles õpetust saavate õpilaste arvule pole miinimumpiiranguid. Põhitingimus õppepunktile on hea internetiühendus ja õpilastele personaalsete arvutite olemasolu. Kõik tavalised (paber-)õppematerjalid on asendatud digitaalse õpikeskkonna ja –materjalidega.
    Õppepunktis valvab korra järele vastav(ad) korrapidaja(d)-turvatöötaja(d). Lisaks võib õppekeskuses olla abiõpetajaid jms lapsi (õpetamises) abistavat personali (vastavaid ameteid võib-saab ühendada)

    e-õpetaja õpisüsteem eelised tänase tavapärase koolisüsteemi ees:
    1) Regionaalpoliitiline aspekt: kuna erinevalt tänastest (põhi)koolidest pole õppepunktid kammitsetud minimaalse õpilaste arvuga, siis saab õppepunkte luua ka küladesse jms vähese elnikkonnaga piirkonadesse, kuhu tänapävase koolisüsteemi puhul oleks koolide loomine majandusliklt ebarentaabel jms.
    Sellega toetatakse maapiirkondade, äärealade jne arengut ja kaotataks üks põhjus, miks inimesed koonduvad keskustesse. Süsteem toetab Eestimaa ühtlasema arengu ja asustamise printsiipi.
    2) e-õpetaja õpisüsteem on tunduvalt ökonoomsem ja hoiab kokku riigi ja kohalike omavalitsuste rahalisi vahendeid. Hoitaks kokku nii õpetajate palgarahadelt kui ka hiigelkoolide ülalpidamiselt ja koolitranspordilt jms. Kohalikke kogukondi, sh külakogukondi toetada on tunduvalt odavam, kui tänast koolisüsteemi üleval pidada;
    3) Õpetamine ja (põhi)koolihariduse omandamine muutuks tunduvalt inimlikumaks, kodusemaks-kodukohakesksemaks, mugavamaks ja ka paindlikumaks. Viimase puhul peetakse silmas nüanssi, et kuna riiklike õppeprogrammide õpetamine on viidud võrku, siis on Eesti kooli-, õppeprogrammi võimalik läbida ka väljaspool Eestit elades-viibides (ka mujal maailmas ajutiselt viibides on nö võimalik jääda eestlaseks);
    4) Kvaliteedi tõus (interneti kaudu on võimalik õpilasteni tuua mitmesugust lisamaterjali).

    Idee rakendamiseks vajalikud sammud ja ajaraamistik:
    Programmi etapid:

    1) I etapp- katsefaas (kestvus 1-2 aastat)
    Tegevused e-õpetaja õpissüsteemi loomiseks toimuvad paralleelselt. Tegevused on:
    1.1) Vastava veebikeskkonna loomine ja selle jooksev täiustamine;
    1.2) Vastavate digitaalsete õppematerjalide koostamine, kokkupanemine. Nende jooksev täiustamine;
    1.3) Esmase katseotstarbelise üleriigilise õpetamiskeskuse loomine (esialgu mõne Tallinna kooli juurde vms. )
    1.4) Vähemalt kolme õpetamispunkti loomist Eesti ääremaadel (mõni lähiminevikus töö lõpetanud algkool, külakeskus vm) + ühe katselise õppepunkti loomine välismaal kohas, kus on olemas eesti kogukond;

    2) II etapp-õpikeskkonna arendamisfaas (kestvus 3-4aastat)
    Tegevused e-õpetaja õpissüsteemi loomiseks toimuvad paralleelselt. Olukord ja tegevused:
    2.1) On loodud vastav töötav veebikeskkond;
    2.2) On loodud vastavad digitaalsed õppematerjalid;
    2.3) Üleriigilise õpetamiskeskuse laiendamine (tegutsemine eraldi asutusena)
    2.4) Eesti ääremaadel luuakse 3-4 aastaga ligi 30 uut õppepunkti. Väljaspool Eestit avatakse erinevates riikides 6 uut õppepunkti

    3) III etapp-õpikeskkonnale üleminekufaas (kestvus 3-4aastat)
    3.1) Tavapärased põhikoolid jäävad alles vaid linnades;
    3.2) Väljaspool linnasid toimub (põhi)hariduse omandamine õppepunktides.

    Eeldatav mõju Eesti majanduse arengule ja inimeste elukvaliteedile:
    -Kulutused haridusele vähenevad ca 25-30%.
    -Kvaliteetset eestikeelset (põhi)haridust on võimalik saada nii Narvas kui Kihnu saarel elades,
    -Kuna õppepunkte on võimalik väikeste kulutustega lihtsalt luua (lihtsam ja odavam kui uue kooli avamine) ja neid on rahaliselt soodsam üleval pidada, siis saab (põhi)hariduse omandamist tuua inimestele lähemale, mis omakorda pidurdab inimeste ümbeasumist maapiirkondadest keskustesse. Seetõttu on e-õpetaja õpisüsteem tõhus ääremaastumise vastane regionaalpoliitiline meede.
    -Välismaale kolinud Eesti pere lapsed saavad omandada eestikeelse hariduse, mis aitab säilitada identiteeti ja kergendab tulevikus kodumaale tagasipöördumise protsessi.
    -Lahendab õpetajate deifitsiidi probleemi.
    -Ühtlustab hariduse kvaliteeti ja õige arengu korral tõstab hariduse kvaliteeti (tippõpetajad leiavad suurema auditooriumi).
    -(Põhi)hariduse omandamine muutub lastele mugavamaks, kodulähedasemaks, turvalisemaks jne. (Lapsi ei pea kuhugi kaugele kooli transportima

    Tegemist on pikaajalise visiooniga, mille detailiseerimine ning elluviimise konkreetsete sammude planeerimine on eestikeelse (digi-) õppe tuleviku jaoks ülioluline.

    Kui antud teema saab rahastuse, siis õnnestub kindlasti välja pakkuda teostatav kontseptsioon ja tegevuskava, millele loodetavasti leitakse pikaajaline rahastus ning seda initsiatiivi haldav organisatsioon, mis on võimeline innovatsiooniks ning projekti(de) edukaks läbiviimiseks.

    Mina tegelen KAE Kooli loomisega (kae.edu.ee) sama eesmärgi nimel, mis siin kirjeldatud - et igaüks saaks õppida mida tahab siis, kui tahab ja seal, kus tahab. Ma küll usun, et lisaks sellele e-õppe võimalusele peab kindlasti ka füüsiline keskkond olema, kus õppijad koos käivad.

    Tehnoloogia roll õppimises on just inimlikkust suurendada, säästa õppijate ja nende juhendajate aega masinlikust tegevusest ja algorütmiliste oskuste arendamisest, et rohkem aega jääks keerukamale tegevusele, mis vajab koostööd ja tagasisidet teistelt mõtlevatelt inimestelt.

    Esitasin ideede konkursile ka oma idee - Khan Academy innovaatilise e-õppe materjali ja õppekeskkonna tõlkimine eesti keelde ja ümberpööratud tunni (flipped classroom) mudeli tutvustamine meie õpetajatele:

    https://arenguidee.ee/ideas/149-eestikeelne-khan-academy-opi-mida-tahad-siis-kui-tahad-ponevalt-ja-tasuta

    Lisa pooltargument

    Kuigi idee näib (digi)paberil ilus ja jääb mulje, et see võiks parandada koolihariduse kvaliteeti, siis praktikas omab see parimal juhul vähest negatiivset mõju. Antud idee puhul on ära unustatud, et õppimise (ja õpetamise) puhul on tegu dialoogiga, milles tagasiside ja selle olemasolu on kriitilise tähtsusega. Tehnoloogial on loomulikult oluline roll õppeprotsessi toetava vahendina, kuid antud idee puhul muudab see dialoogi monoloogiks.

    Soovitan idee autoril läbi kaaluda ka antud idee puudused tavapärase ehk dialoogil põhineva koolisüsteemi ees.

    P.S.
    Kui ütlete, et tavapärases koolisüsteemis on dialoogi vähe, siis selle probleemi juured on mujal kui tehniliste vahendite puuduses, kuid see on juba teine teema.

    Tänapäevased klassikomplektid on nii suured, et praktilisest dialoogist ei saa rääkida> õpetajal pole piisavalt aega, et läheneda õpilasele personaalselt.
    Personaalse lähenemise saab korvata vastavasse keskkonda ülesriputatavate detailsete lisamaterjalidega, millega õpilane saab tutvuda, kuni teema on selge. Kusjuures on võimalik valida erinevaid teema selgitamise tasemeid: mõnele piisab kiirest selgitusest, et teema selgeks saada, teine saab valida lihtsa variandi, kus teemat käsitletakse ülima põhjalikkuse ja lihtsusega, nö samm-sammult ja "puust- ja punaseks ette".
    Sellist lähenemist ei leia üheski tänapäeva koolist.

    Lisamaterjalid esitatakse videofailidena. Neis esitatakse konkreetne teema koos näidetega reaalsest maailmast> nö seosed päriseluga jms.
    Raamat ja töövihik on vananenud tööriistad. Videõpetus koos digitaalse töökeskkonnaga, mis sisaldab automaatset kontrollisüsteemi, on tulevik.

    Kelle on rohkem nutti, jõuab sama ajaga teemasse süveneda rohkem (lahendada sama ajaga rohkem ja keerulisemaid ülesandeid> st õpilasel ei hakka igav.) kes nii nupukas pole, omandab teema minimaalsel tasemel.
    Lisaks õpetab selline lähenemine juba maast-madalast iseseisva töö tegemist, iseseisvat mõtlemist jne. Need on aga omadused, mida ettevõtlik ja pealehakkaja inimene vajab elus ehk kõige enamgi...

    Julgen oma kogemusest, olles olnud Tiigrihüppe SA-s aasta e-Koolikoti projektijuht, arvata, et olen teemasse piisavalt süvenenud. Enamgi veel - pakkusime oma töögrupiga 2012 a septembris välja e-Koolikoti kontseptsiooni, millele kahjuks ei tekkinud Haridusministeeriumist mingitki sisulist vastukaja.
    Arvustatav idee lendab oluliselt kõrgemalt jättes tähelepanu alt välja õppetöö mõned väga olulised aspektid:
    - e-õpe saab veel mitmeil lähimail aastail olla siiski vaid toetav õppevorm, ilma õpetajata osaluseta ei ole võimalik saavutada kvaliteetset tulemust
    - õppekvaliteeti saab tõsta õpetajate kvaliteedi tõstmise kaudu, samuti ka erinevate õppematerjalide kaudu.
    - Kokkuhoiu võimalus riigi ja KOV jaoks on võimalik arendades välja e-õppematerjalide loomise ja kasutamise ökosüsteem, mis EI OLE turuna jagatud (ei ole oligopoolne).

    Idee ise on õilis, kuid selle rakendamine peab siiski algama väga konkreetsete projektidega, mis võimaldavad:
    - digitaliseerida Riikliku Õppekava ning anda nii õppekava loojaile (SA Innove) kui ka koolidele võimaluse õppekava arendamiseks, selle erinevate lineaarsete nõuete omavahelisekls seostamiseks
    - identiteedipakkumise lahendus üldhariduskoolidele, mis võimaldab ligi pääseda erinevatele keskselt pakutavalt e-õppe ressurssidele
    - terviklik ökosüsteem, mis võimaldab e-õppevahendite loomist (autorvahendid) ja hilisemat modifitseerimist õpetaja enda poolt (modulaarsed e-õppematerjalid); talletamist ning keskset ligipääsu; õppekorralduse lahendust, mis neid e-õppematerjale võimaldab kasutada ning õpianalüütikat.

    Kõik aspektid on esitatud ka kunagisa THSA e-Koolikoti kontseptsioonis.

    Põhimõtteliselt olen hr Keermani väidetega nõus... Põhiline meievaheline vastuolu on seisukohas, kas klassis peab õpetama füüsiline õpetaja või mitte...
    Mina arvan, et tulevikus ei pea. Peab olema isik, kes valvab klassis korra ja distsipliini järele +vaatab laste järele üldisemas mõttes. Kuid sisulist õpetamist on minu hinnangul võimalik teostada digitaalsete vahendite abil. Kas füüsilise õpetajaga õpetamise kvaliteet on parem kui nö iseõppimise puhul? - Sellele vastaks, et nii ja naa... Oleneb eelkõige õpetajast. Minul on olnud õpetaja, kes absoluutselt ei osanud õpilastele ainet edasi anda, rääkimata mingi huvi tekitamisest jms. Samas on mul olnud ka õpetaja, kes suutis minus kuni tänaseni panna lõõmama huvi enda aine vastu...
    Esimesel juhul õppisin ma aine selgeks iseõppimise teel peale tunde kodus õpiku järgi> selles suhtes oli tund sisuliselt aja raiskamine. Teisel juhul ma olen väga rahul, et ainet andis õpetaja...
    Digitaalne õpetamine ühtlustaks taset. Vabariigi parimad õpetajad õpetaks ja annaks ainet edasi kõikides koolides...
    Kahtlemata iseõppimine paljudele lastele ei sobi ega saagi sobima... Kuid me ei räägi nendest eranditest. Me räägime enamusest, kellel baseerub tuleviku ühiskond.
    Ma prognoosin, et tulevikus saab õpetaja klassi ees olema luksus ja suur privileeg. Nagu saab olema luksus ka paberraamat, värske mahetoit jms.
    Kuid on asi, mille üle minu meelest enam pole mõtet vaielda: ilmselge on vajadus digitaalse eesti keelse kooli järele, mille järgi oleks võimalik eesti keelset haridust omandada üle maailma. Selleks on aeg küps! Me võime siin diskuteerida digitaalse kooli detailide üle, kuid me ei saa ignoreerida vajadust sellise õpetamisviisi järele.
    Ja kahtlemata sisaldab see ka kõike seda, millele hr M. Keermann viitas: e-õppematerjalid jms.
    Veelgi enam: kui sellega lähiaastatel ei tegeleta, siis jääme normaalsest arengust ja aja vajadustele jalgu. Kõik see, millele ka hr M. Keerman viitas, peaks meil juba täna valmis ja töötav olema!
    Miks ei ole? Mida me jokutame?

    Tere
    Olen idee esitaja Erki Freibergiga põhimõtteliselt nõus, meie lähenemise erinevused seisnevad visiooni "pikkuses" ehk väljendatud eesmärgi kauguses.
    Seega - esitan toetava argumendi vastuargumentide lahtris :)

    Lisa vastuargument