Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Eesti hajaenergeetika programm

    Riigi hajaenergeetika programmi eesmärk on tekitada üle Eestiline kohapealsel taastuval toorainel töötav väikeste (kuni 1 MW) elektritootmisüksuste võrgustik, mis suurendaks riigi energeetilist sõltumatust-julgeolekut (vähendaks läbi hajutatuse riigi energeetilist haavatavust), looks maapiirkondades töökohti ja toetaks ettevõtluskliimat ning vähendaks elanike väljavoolu maapiirkondadest.

    Kui täna on maapiirkondades kaks suurt valdkonda, mis toovad maapiirkonna elanikele tööd ja tulu: põllumajandus ja metsandus, siis kolmandaks võimalikuks maapiirkondade elanike tuluallikaks võib tõusta elektrienergia tootmine.

    Programmi raames seada eesmärgiks, et aastaks 2030 oleks Eesti võimeline ennast 100% elektrienergiaga ise varustama, kusjuures vähemalt 90% elektrienergiast tuleks taastuvatest energiaallikatest.

    Programmi raames väljastatakse riigi poolt ettevõtjatele pikaajalisi madala intressiga laene (mitte ei jagataks tagastamatuid toetusi, kehtestataks taastuvenergiale kõrgemat hinda jms) vastavate seadmete soetamiseks ja vajamineva taristu väljaehitamiseks.

    Samuti tehtaks programmi raames koostööd Eesti kõrgkoolide ja teadusasutustega Eesti oludesse sobivate välismaiste elektritootmise väiketehnoloogiate väljaselekteerimiseks, kodumaiste seadmete väljaarendamiseks ja loomiseks.

    Töötatakse välja Eesti oludesse sobivad prototüübid, mis võimaldaks ettevõtjatel alustada nende tootmist ja müüki kohapealsetele ettevõtjatele-energiatootjatele.

    Eelistada tuleb elektritootmisseadmeid- ja süsteeme, mis võimaldavad elektrienergiat toota vastavalt nõudlusele ja vajadusele. Eelistada tuleb näiteks bio- ja puugaasiga töötavaid süsteeme tavalistele päikesepaneelidele, tuulikutele jms, mis on tugevasti sõltuvad ilmastikust ja muudest loodusteguritest.

    Elektrienergia tootmise võrgustik paikneks hajutatult üle riigi.

    Tänu tootmisseadmete hajutatusele hajuks ka koormus tootmiskeskkonnale (näit. paikreostus, ühe piirkonna liigne ekspluateerimine).

    Samuti tekiksid üle Eesti kohapeal uued ettevõtjad ja töökohad, millega väheneks nö inimeste pendelränne töökoha ja kodu vahel.

    Näitena võiks tuua maapere, -ettevõtja, kes tegeleb suviti teraviljakasvatuse ja talviti metsandusega (see on Eestis täna väga levinud ja töötav mudel). Niisugune ettevõtja võiks leida lisatootmise- ja teenimisvõimaluse elektrienergia tootmisest-müügist. Metsandus ja metsa- ja puidutööstuses tekib hulgaliselt teisest tooret, mida võiks kasutada puugaasil töötavate elektritootmissüsteemide kütusena.
    Või teine talupere-maaettevõtja, kes tegeleb loomakasvatusega, mille tootmisest tekib teistlaadi bioloogilist jäädet. Kui seni ladustatakse loomasõnnik jms hoidlasse, kus käärimisgaasid jms.
    haihtuvad lihtsalt ümbritsevasse õhku, tekitades mitmesuguseid keskkonnaprobleeme jms, siis tänapäeva arusaamiste ja võimaluste juures on pigem kasulikum ja loodussõbralikum loomasõnnik jms töödelda biogaasireaktorites.
    Tulemuseks on kinnine kääritamisprotsess, mille saadusteks on orgaaniline väetis ja põlev gaas- metaan. Sellega omakorda saab aga käitada vastavaid elektritootmisseadmete mootoreid.

    Elektritootmise kõrvalt tekkivat jääksoojust saab omakorda kasutada kasvuhoonete jms kütmiseks, mis annab võimaluse varustada eestimaalaste toidulauda kohaliku köögivilja jm aiasaadustega väljaspool looduslikku vegetatsiooniperioodi (rikastab maapiirkondade ettevõtluskliimat)

    Kuigi uuringuid ja tegevusi vastavate seadmete tootmiseks juba vaikselt läbi viiakse, on protsess liialt aeglane, et lähiajal jõuda positiivsete muutusteni.
    Näitena toodud Alternatiivenergia Grupp ja nende ehitatud Võhma puugaasiga töötava väikese elektrijaama projekt. Lisaks veel nende läbiviidud uuringud jms.
    Link materjalile:
    http://aegrupp.ee/

    Vastavaid tegevusi tuleks aga jõuliselt forsseerida

    Selleks olen valmis andma ka endapoolse panuse läbi näidisprojekti.
    Ja kaasama sinna enda olemasolevad vahendid ressursid.
    Idee on luua Eesti esimene energiatootmise näidistalu.

    Ma viiks sisse mõned täpsustused:
    1) Jõujaamade võimsus ei pea olema ilmtingimata mingi 1MW. Ka näiteks 11kW on asjalik asi, kui seda kasutatakse enda tarbeks;
    2) Päikesepaneelid, tuulikud jms on OK asjad, mille suuremat levimist ma kindlasti toetan. Tuulikud koos nö energiasalvedega (Muuga näide) on täitsa arvestatav nägemus. Ka puugaas on lihtsalt üks võimalustest, mis näiteks mulle endale sobiks (selle pärast ka idees rõhutatud olekus)

    Toetan seda motet kui suurt muudatust kogu Eesti energiamajanduses, mis toetaks hajaasustuse säilimist ja töökohtade loomist maale. Samuti tugevdaks hajusalt energia tootmine Eesti riigi julgeolekut mitmel viisil. Põhimõtteliselt on see sound juba heakskiidu saanud ka poliitiliselt ning varemgi taastuvenergia- ja keskkonnaorganisatsioonide poolt sisuliselt arvestuste ja plaanidega kaetud. Tuleb vaid protsessi kiirendada ja selleks käivitada vastav riiklik programm koos energiaühistute toetamisega.
    http://www.taastuvenergeetika.ee/te100/
    Arengufondi toetus aitaks selles valdkonnas tegelevad organisatsioonid ja inimesed paremale ja juhitud koostööle suunata!

    Sarnaselt Taanile oleks mõistlik toetada ka energiaühistute loomist, mis tähendab, et antud (küla või linna) kogukond saaks läbi omapoolse finantspanuse osaleda energiatootmise protsessis ja aja möödudes ka selle pealt tulu teenida.

    Pooldan sellist projekti täielikult, et kui loobuda tsentraliseeritud energiatootmisest siis oleks võimalik kaotada ka poliitiline sõltuvus naabrite energiast. Samas aga tundub, et sellised initsiatiivid surutakse kasumile orienteeritud süsteemi poolt maha liigagi tihti, leitakse mingi seadus või juriidiline nurgatagune, et teha energiasõltumatus tavakodanikule, kas keeruliseks või võimatuks. Loodame, et nii ei juhtu ja projekti saadab edu :)

    Energiasõltumatust suurenaks see idee palju. Kui elektritootmine väikses mahus (eriti päikesepaneelidega, mis on siin kuidagi tahaplaanile jäänud) ja elektriauto kasutust suuta kombineerida, siis see vähendab oluliselt meie keskkonna saastet ja väljast ostetavast energiast sõltuvust (väheneb fossiilkütuste vajadus, mida me seni impordime liikluses kasutamiseks). Palun leidke selle idee rakendamisel ruumi ka tuule ja päikse energiale! Eriti viimasele, mille osas on tehnoloogia areng praegu ülikiire. Lisaks elektritootmisele tuleks siin ka vaadelda soojatootmist, sest meie kliimas on päris pikk periood see, kui vajame sooja tuba. Eesti täielik energiasõltumatus (vähendades sealjuures põlevkivi osakaalu elektri tootmises) annaks meile riigina parema julgeoleku ja toimetuleku võimaluse.

    Suundumus 100% õige! Täpseid tähtaegu idee realiseerimiseks pole mõtet küll anda..., oluline on õige suund.

    Päikesepaiste ja selle tulemid tuul ning biomass lahendavad absoluutselt kõik energeetilised probleemid inimkonna jaoks. Loomulikult on ka 100%-ne vajamineva elektrienergia vajaduse katmine tuumaenergia ja fossiilenergiavabalt võimalik, kuid mitte tänase, aegruumile mittevastava energiajaotusüsteemi tingimustes.

    Minult on küsitud, et millisesse minu esitatud ideesse ma saaksin isiklikukult kõige enam panustada / oleksin valmis panustama jne.
    Ma vastaksin kõhklemata, et enda ideesse „Eesti hajaenergeetika programm“. Selle teema ja konkreetsete ka ennast puudutavate tegevuste ümber olen ma juba aastaid „keerelnud nagu kass ümber palava pudru“.
    Kuid kahtlemata on see teema väga probleemide rohke: alates seadusandlusest (poliitilisest suhtumisest) ja lõpetades eleketritootmisseadmete jms kõrge maksumusega. Need nüansid muudavad mind selle idee puhul ettevaatlikuks ja kõhklevaks.
    Kuid asjad ei arene ega muutu, kui pole piisavalt „hulle“, kes unistaksid ja oleksid valmis enda unistused maailma tooma...
    Aeg muutusteks energiasektoris on aga käes! Varem või hiljem muutub põhjalikult ka Eesti energeetikasektor ja tänased üldlevinud tõed pööratakse pea peale....
    Minu mõte on rajada test- ja pilootprojektina nn energiatootmise talu (ETT), kus energiatootmine on seotud metsanduse ja ökoloogilise põllumajandusega, toetades läbipõimununa üksteist ja töötades kogu talu hüvanguks. Sellises keskkonnas on võimalik testida ja katsetada (ja ka välja töötada) erinevaid tehnoloogiaid ja seadmeid (elektritootmise väikelahendusi jms). Saadud kogemusi ja väljatöötatud tulemusi saaks kasutada projekti edasi laienedes riiklikuks (kui saavutatakse ka piisav poliitiline toetus).
    Enda arvutuste jms analüüside põhjal olen ma täna jõudnud tulemuseni, et elektrienergia väike- ja kesktootmine (nö talu raames) tasub täna praktikas ära väga pika aja jooksul (seadmete kõrge hinna tõttu), kui talu kasutab ära endatoodetud energia (opereerib omatoodetud energial). Selline tasuvustulem pole aga (minu jaoks) säärase talu elujõulisuse seisukohast piisav. Kui me räägime ETT-st, siis peaks säärane tootmisüksus tooma ka elektrienergia müügist normaalset tulu ehk siis olema piisavalt kasumlik. Arvestades tänast seadusandlust pole seda võimalik saavutada, sest on tekitatud ka hulk kunstlikke piiranguid.
    Näitena võiks tuua paralleelvõrgu loomist keelav seadusepügal, energiaühistut mittevõimaldav seaduspügal, elektritootjaks-müüaks saamise kulukus-keerukus, asjaamise keerukus ja suur bürokraatia üldises mõttes, mitmesugused maksupoliitilised nüansid jms.
    Käesoleva projekti raames on mul plaanis testkeskkonnale-pilootprojektile taodelda ka selles osas erisusi (et oleks võimalik testida ka erinevate lahenduste mõju maksupoliitilises, poliitilises jms mõttes).

    Näiteks on mul plaanis luua ühes küla raames energiaühistu (kus kogukond oleks energiaühistu liikmed) ja taodelda paralleelvõrgu ehitamise luba testkeskkonna (ühe küla) piires. Samuti luba müüa testkeskkonnas ETT-s toodetud taastuvelektrit lihtsustatud korra alusel ning aktsiisi- ja maksuvabalt (mingi aja jooksul> näiteks seadmete tasuvusperioodil). Ka testkeskkonnast väljamüüdavale taastuvelektrile on plaanis taastuvenergia toetust küsida vaid seadmete tasuvusaja jooksul (kui see vähegi võimalik on...).
    Elektritootmisseadmete soetamise/kasutamise võimaluse poole pealt on nö ETT loomiseks plaanis teha koostööpakkumised taastuvenergia seadmeid pakkuvatele ettevõtetele, kellele oleks see hea võimalus enda seadmete reklaamimiseks.
    Samuti on plaanis reklaamimise ja katsetamise raames pakkuda koostööd energiasäästlikke tulevikumaju pakkuvate majatootjatega (moodulmajad jms). Parim viis enda toodangut reklaamida on paigutada see sobilikku keskkonda.
    Samal põhjusel võiks koostööpartneritena kõne alla tulla ka (taastuv)elektril, omatoodetud gaasil jm taastuvatel transpordikütustel töötavate transporivahendite-lahenduste pakkujad.
    Testkeskonnas loodaks ka ETT kõrvalharuna ökoloogilise põllumajandussaaduste kauplus ja söögikoht.
    Ma ei kahtle, et lõppkokkuvõttes mõjub antud projekti edukas kulgemine positiivselt kõigi nende ettevõtjate tegevusele, kes projektis osalevad.

    Loodan, et antud projekti raames leian ma nõuandjaid ja toetajaid nii Arengufondist kui ka entusiastide seast, nii testpiirkonna kogukonna, kui ka lahendusi pakkuvate ettevõtete seast, nii poliitiliste otsustajate, energeetikute kui ka lihtsalt sellist nägemust pooldavatate tavaliste inimeste seast (kes ostaksid näiteks ETT toodangut ja kasutaksid teenuseid).
    Sest lõppkokkuvõttes on see kogu Eesti ühiskonna ja riigi küsimus. See on kogu Eesti tuleviku küsimus!

    Eesti Hajaenergeetika programm ehk EHEP

    Lisa pooltargument

    Nii nagu tänapäevase auto leiutamiseks oli vaja kokku panna kaks juba tuntud leiutist, vankri ning mootori, on ka 100%-liselt toimiva energiajulgeoleku tagamiseks vaja kokku ühendada Edisoni leiutatud energiajaotussüsteem ning läbi tänapäevaste andmesidelahenduste tagaside igale elektrienergiatootjale, kelle arv hakkab juba selle sajandi jooksul olema samas suurusjärgus tarbijatega.
    Lähemalt blogis margusviikmaa.blogspot.com.

    Soovitan nimetatud blogi ( margusviikmaa.blogspot.com) kindlasti lugeda...
    Ons kellegil viidet, kas nn tarkade võrkude kohta on eesti keeles ka miskit ametlikumat detailsemat infot/ülevaadet?

    Minult on küsitud, et millisesse minu esitatud ideesse ma saaksin isiklikukult kõige enam panustada / oleksin valmis panustama jne.
    Ma vastaksin kõhklemata, et enda ideesse „Eesti hajaenergeetika programm“. Selle teema ja konkreetsete ka ennast puudutavate tegevuste ümber olen ma juba aastaid „keerelnud nagu kass ümber palava pudru“.
    Kuid kahtlemata on see teema väga probleemide rohke: alates seadusandlusest (poliitilisest suhtumisest) ja lõpetades eleketritootmisseadmete jms kõrge maksumusega. Need nüansid muudavad mind selle idee puhul ettevaatlikuks ja kõhklevaks.
    Kuid asjad ei arene ega muutu, kui pole piisavalt „hulle“, kes unistaksid ja oleksid valmis enda unistused maailma tooma...
    Aeg muutusteks energiasektoris on aga käes! Varem või hiljem muutub põhjalikult ka Eesti energeetikasektor ja tänased üldlevinud tõed pööratakse pea peale....
    Minu mõte on rajada test- ja pilootprojektina nn energiatootmise talu (ETT), kus energiatootmine on seotud metsanduse ja ökoloogilise põllumajandusega, toetades läbipõimununa üksteist ja töötades kogu talu hüvanguks. Sellises keskkonnas on võimalik testida ja katsetada (ja ka välja töötada) erinevaid tehnoloogiaid ja seadmeid (elektritootmise väikelahendusi jms). Saadud kogemusi ja väljatöötatud tulemusi saaks kasutada projekti edasi laienedes riiklikuks (kui saavutatakse ka piisav poliitiline toetus).
    Enda arvutuste jms analüüside põhjal olen ma täna jõudnud tulemuseni, et elektrienergia väike- ja kesktootmine (nö talu raames) tasub täna praktikas ära väga pika aja jooksul (seadmete kõrge hinna tõttu), kui talu kasutab ära endatoodetud energia (opereerib omatoodetud energial). Selline tasuvustulem pole aga (minu jaoks) säärase talu elujõulisuse seisukohast piisav. Kui me räägime ETT-st, siis peaks säärane tootmisüksus tooma ka elektrienergia müügist normaalset tulu ehk siis olema piisavalt kasumlik. Arvestades tänast seadusandlust pole seda võimalik saavutada, sest on tekitatud ka hulk kunstlikke piiranguid.
    Näitena võiks tuua paralleelvõrgu loomist keelav seadusepügal, energiaühistut mittevõimaldav seaduspügal, elektritootjaks-müüaks saamise kulukus-keerukus, asjaamise keerukus ja suur bürokraatia üldises mõttes, mitmesugused maksupoliitilised nüansid jms.
    Käesoleva projekti raames on mul plaanis testkeskkonnale-pilootprojektile taodelda ka selles osas erisusi (et oleks võimalik testida ka erinevate lahenduste mõju maksupoliitilises, poliitilises jms mõttes).

    Näiteks on mul plaanis luua ühes küla raames energiaühistu (kus kogukond oleks energiaühistu liikmed) ja taodelda paralleelvõrgu ehitamise luba testkeskkonna (ühe küla) piires. Samuti luba müüa testkeskkonnas ETT-s toodetud taastuvelektrit lihtsustatud korra alusel ning aktsiisi- ja maksuvabalt (mingi aja jooksul> näiteks seadmete tasuvusperioodil). Ka testkeskkonnast väljamüüdavale taastuvelektrile on plaanis taastuvenergia toetust küsida vaid seadmete tasuvusaja jooksul (kui see vähegi võimalik on...).
    Elektritootmisseadmete soetamise/kasutamise võimaluse poole pealt on nö ETT loomiseks plaanis teha koostööpakkumised taastuvenergia seadmeid pakkuvatele ettevõtetele, kellele oleks see hea võimalus enda seadmete reklaamimiseks.
    Samuti on plaanis reklaamimise ja katsetamise raames pakkuda koostööd energiasäästlikke tulevikumaju pakkuvate majatootjatega (moodulmajad jms). Parim viis enda toodangut reklaamida on paigutada see sobilikku keskkonda.
    Samal põhjusel võiks koostööpartneritena kõne alla tulla ka (taastuv)elektril, omatoodetud gaasil jm taastuvatel transpordikütustel töötavate transporivahendite-lahenduste pakkujad.
    Testkeskonnas loodaks ka ETT kõrvalharuna ökoloogilise põllumajandussaaduste kauplus ja söögikoht.
    Ma ei kahtle, et lõppkokkuvõttes mõjub antud projekti edukas kulgemine positiivselt kõigi nende ettevõtjate tegevusele, kes projektis osalevad.

    Loodan, et antud projekti raames leian ma nõuandjaid ja toetajaid nii Arengufondist kui ka entusiastide seast, nii testpiirkonna kogukonna, kui ka lahendusi pakkuvate ettevõtete seast, nii poliitiliste otsustajate, energeetikute kui ka lihtsalt sellist nägemust pooldavatate tavaliste inimeste seast (kes ostaksid näiteks ETT toodangut ja kasutaksid teenuseid).
    Sest lõppkokkuvõttes on see kogu Eesti ühiskonna ja riigi küsimus. See on kogu Eesti tuleviku küsimus!

    Lisa vastuargument