Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Atraktiivne Eesti

    Inimresursi — majanduskasvu põhieelduse — projektsioonid on pessimistlikud. Meie loomulikku negatiivset iivet ei ole võimalik (ja pole ka tarvis) ümber pöörata. Tulutu on unistada hüppeliselt kasvavast sündimusest või väljarände peatumisest. Vähenev arv lapsi naise kohta või noorte rändeluviis ei ole Eesti-spetsiifilised nähtused, need vormivad ümber kogu läänemaailma.

    Väljarändajate takistamine on viljatu tegevus. Objektiivselt pole võimalik Eestisse luua seda, mida ettevõtlikud, loovad inimesed väljast otsima lähevad — eneseteostust hiigellinnas, äri rajamist mõnes tehnoloogia ja riskikapitali tipp-keskuses. Teised väljarändajate segmendid on vähem kriitilised — nn majanduspagulaste arv väheneks majanduskasvu jätkumisel ning “kliimapõgenikud” on marginaalne kontingent.

    Eesti on aga juba praegu atraktiivne nii enamikule siiajääjatele kui ka väiksele, kasvavale hulgale siiakolijatele. Justnimelt väljapoole vaatav atraktiivsus ja selle vastutustundlik, valikuline rakendamine on see, mis meie rahvastikustrateegia keskmesse tuleb tuua. Vajame aktiivsete, ettevõtlike, loovate inimeste väiksemastaabilist sisserännet. Sisserändajad ei ole lihtsalt äraminejate asendus. Täieõiguslike ühiskonnaliikmetena võimendavad uued inimesed majandust keskmisest rohkem. Nii on enam kui 50% USA parimatest startuppidest ja 40% Fortune500 ettevõtetest esimese või teise põlve ameeriklaste asutatud.

    Tarvilik on siinkohal konteksti tajuda — rahvastiku vähenemine on aeglane protsess. Prognooside kohaselt väheneb elanikkond aastas 0,5%, s.o ca 5000 inimese võrra.

    Eesti atraktiivsus erineb maailma suurte keskuste omast olemuslikult ent on selgelt olemas. Pea kõik maailmas läbi löönud Eesti startupid on oma kohalolu Eestis ka pärast edu leidmist kasvatanud. Nende arenduskeskused on siin ja kui neil on piisavalt lihtne inimesi juurde tuua, siis paljudel kasvavad need ka edaspidi. Eesti peab sobima mitte ainult siin tööd leidvale spetsialistile vaid ka tema perele. Millega hakkab siin tegelema ta kaaslane, kus omandavad haridust ta lapsed, kui lihtne on neil oma teist kodu külastada?

    Ma ei arva liiga palju riiklikest ettevõtluse otsetoetustest. Küll aga on riigi roll primaarne keskkonna loomisel. Viimasel ajal on pakutud välja mitmeid häid mõtteid selle keskkonna edendamisel. Laias laastus on need seotud e-riigi, lihtsa asjaajamise ja õhukese seadusandlusega. E-residentsus ja välismaalase pakett (id-kaart ja mobiili-id, pangakonto, ettevõtte asutamine). Lihtsamad elamisload ja topeltkodakondsus seotuna palgalävendiga. Sotsiaalmaksulagi ja äriõigusreform.

    Tarvis on luua valdkondadeülene töörühm, mis kaardistaks tegevuskava seadusandluse ümberehitamiseks, et tehnoloogiasektor tooks siia iga aasta minimaalselt täiendavad 500 kõrgepalgalist töötajat, koos peredega seega kokku ca 1500 inimest. Keskmine käive töötaja kohta on tehnoloogiasektoris vähemalt 0,1M€ aastas, kokku lisanduks seega 50M€ otsest käivet aastas. Hästi mehitatud ettevõtted arenevad kiiremini, kaasavad rohkem välisrahastust. Koguefekt majandusele võib neist 500st perest olla seega kuni paarsada miljonit eurot — aasta-aastalt kumuleerudes ning järjest ka kohalikke võimalusi kasvatades ja uusi kõrepalgalisi töökohti juurde luues.

    Milleks kohe kodakondsust jagama hakata... Las tulevad ja elavad välismaaalastena.
    Kodanikuks saamine eeldab minu meelest natuke põhjalikumat süvenemist: keele, kultuuri, ajaloo tundmist ja aktsepteerimist jne, jne.

    Kodakondsus on midagi sümboolset. Tasuta maa ja kommunikatsioonid kodu loomiseks oleks midagi materiaalsemat. Nt 50 tuh. elanikuga Soome linna loomine põhjarannikule oleks võimalik. Kultuurikeskkond oleks sarnane, sugulased ja sõbrad oleksid paari tunnise sõidu kaugusel.

    Järgnevaid nr vaadates võiks küsida miks ei ole Harjumaale tekkinud ükski suurem linn. Maardu, Saku ja Saue on sisuliselt Tallinna eeslinnad. Keila asukoht ei ole atraktiivne. Haapsalu on ca 1h kaugusel. Uus linn peaks asuma ca 1\2 h teekonna kaugusel lennujaamast ja seal peaks olema tervishoiu \ koolivõrgustik. Või vaadata pikemas perspektiivis ja luua Ämarist rahvusvaheline lennujaam.
    https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_linnade_loend

    Et ettevõtte asutamiskoht Eestis oleks iseenesest mõistetav tegevus, tuleks ära kaotada tulumaks kui nähtus iseenesest. Mõnes riigis (näit.USA) moodustab see riigi tuludest 40 %, meil 10 x vähem. Tulumaksuvaba Eesti + juba olemas olevad eelised toovad uue raha kohale. Ning inimesed, kes muidu ka ilma riigi abita suurepäraselt hakkama saaksid.

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument