Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Äriseadustiku audit

    Eesti ettevõtluskeskkond on ettevõtte asutamiseks väga sõbralik. Kiire asutamisprotsess, vähene bürokraatia, e-suhtlus riigiasutustega teevad ettevõtte loomise ja tegevuse alustamise lihtsaks. Seda enam on aga negatiivseks üllatuseks, et edasise kasvu kiirendamiseks investorite kaasamine osutub Eesti Äriseadustiku (ÄS) kontekstis mitmes punktis üsna ebamugavaks.

    Mitmed ettevõtete juhtimise põhimõtted, mis anglo-ameerika seadusraamistikus normaalsed ja traditsioonilised on, vajavad Eestis kokkuleppimiseks erandkonstruktsioone osanike lepingus, mille koostamiseks ja läbirääkimiseks kulub päevi ja nädalaid.

    Illustreerin mõne näitega, mida olen ise kogenud või teistelt startupide juhtidelt kuulnud.

    1. Omakapitali miinimumnõuded on loodud võlausaldajate kaitseks ja paljude ettevõtete puhul ilmselt väga mõistlikud. Startup ettevõtted sõlmivad aga tihti laenulepinguid, kus võlausaldaja ei eeldagi laenu tagasisaamist, sest laen nö konverteeritakse teatud sündmuste puhul osaluseks ettevõttes. Kuna startupil varasid ei ole ja laenu vajatakse tegevuskulude katmiseks, siis tekib lihtsasti olukord, kus juhatus peaks seaduse kohaselt võlausaldajate kaitseks algatama pankrotimenetluse, aga ükski asjaosaline seda tegelikult ei soovi ega vaja.

    2. ÄS kohaselt on juhatuse pädevus piiramatu ning sõltumatu põhikirja või lepingutega kehtestatud piirangutest. Ettevõttevälise investori jaoks, kes soovib oma riske kaitsta ning olla näiteks vara võõrandamise otsustel kaasatud, on see halb uudis. Võimalikuks lahenduseks tunduks loogiline startupi asutajatest ja investorite esindajatest koosneva nõukogu moodustamine, kellele delegeerida olulisemad otsused. Kuna aga asutajad tegelevad tegevjuhtimisega ja on ametlikult juhatuse liikmed, ei tohi nad seaduse kohaselt nõukokku kuuluda. Tekib olukord, kus investori jaoks on hädavajalik nõukogu olemasolu, aga asutajate jaoks selline lahendus üldse ei sobi.

    3. Omakapitali jäik struktuur. Angloameerika õigusruumis on tavaline, et finantsinvestorile antakse teiste omanike ees varade jagamisel või muude sündmuste korral teatud eeliseid. Erinevate õigustega “ettevõtte osasid” aga Eesti ÄS ei võimalda. Tulemuseks on jällegi keerulised lepingukonstruktsioonid, mille vettpidavuse kinnitamiseks puudub kohtupraktika.

    Üsna väikese vaevaga saaks Eesti startupidelt ja nende advokaatidelt koguda sisendi, mis osas ÄS tänaste investeerimistehingute struktuuridele jalgu jääb. Kui saaksime selle põhjal ÄS kasvuettevõtetele sobivamaks muuta, ei muutuks Eesti keskkond atraktiivsemaks mitte ainult meie startupide asutajatele, vaid ka teiste riikide ettevõtjatele.

    Kindlasti ei oleks see võluvits, mis üksiku meetmena kõik maailma startupid Eestisse meelitab. Küll aga on see hea konkreetne samm, mis mõjutaks otseselt sadu ettevõtteid ja panustaks oluliselt Eesti kui tehnoloogiaettevõtete emamaa mainesse.

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument