Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Arendame kõrge lisandväärtusega ja kohaliku kulubaasiga eksporti

    Usun, et majandusliku heaoluta pole õnnelikke inimesi. Palun seda mitte segi ajada materiaalse heaoluga.
    Üks lihtsamaid viise majandusliku õnnetunde mõõtmiseks ja võrdlemiseks teiste riikidega on sisemajanduse koguprodukt. See näitaja mõõdab konkreetse ajaperioodi jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste väärtust. Eratarbimise suurendamine on keerukas ilma palkade või eralaenude suurenemiseta, palgad saavad kasvada vaid riiki sisse toodavate väärtuste arvel.

    Riik saab kulutada niipalju, kui laekub kodanike tarbimisest ja tuludest, aga ka riigi laenudest. Investeeringud riiki sõltuvad majanduskeskkonnast meil ja mujal. Eesti netoksport, mis on aegu olnud negatiivne, tuleneb meie suutmatusest luua riigi ekspordipoliitika ja kodanike suhtumine eksporti tervikuna ning muuta riigi ja kodanike tarbimisharjumusi.

    Loogiliseks lahenduseks: Peame suurendama riiki tuleva raha hulka ja vähendama riigist lahkuva raha ja tööjõu hulka – riigis ringlev raha jõuab nii rohkemate inimesteni.
    Selleks –
    1. vastakem küsimusele kuidas kasutada keskkonnasäästlikult loodusvarasid?

    o Inventeerime riigi eestvedamisel ministeeriumiülestes töögruppides ning koostöös teadlastega kõik loodusvarad: maht, olukord ja kasutamise tase – mis kõige olulisem - ettepanekud keskkonnasäästlikuks kasutamiseks.

    § Oleme veendunud, loodus- ja maavarad on osadel juhtudel ala- või väärkasutatud. Seda erinevate piirangute või omandi väärkasutamise tõttu. Meie riigi inimeste tänased teadmised pole piisavad ja käitumine seetõttu põhineb arvamustel. Umbes 50% metsamaast, mis tähendab 11 000 km2 on pigem alakasutatud. Sarnane lugu võib olla muu (põllu)maaga. See kasutusest väljas olev maa võiks toota toitu, energiat või süsinikuneutraalseid materjale, mida saab kasutada enamikes valdkondades ja mis on nii taastuvad kui ka taaskasutatavad. Põhjuseid, miks maa on kasutusest väljas, on palju ja seetõttu vajame riigi poolt suunatud neutraalset analüüsi.

    o Arvestame ja arvutame keskkonnamõju, mille jaoks on tarvis välja arvutada materjalide süsiniku jalajälg suurimates sektorites. Eestile Ehitustrateegia, mille eestvedajaks on Eesti riik koos RKAS-ga.

    § Suurbritannia Ehitus 2025 strateegia lubab 33% väiksemaid ehitus ja ülalpidamiskulusid; 50% vähem kasvuhoonegaase; vähendada 50% bilansivahet kogu ekspordi ja kogu impordi vahel ning vähendada poole võrra ka aega, mis kulub ehitamisele.

    = + mahupotentsiaal 0,5 miljardit
    + lisandväärtus 2 miljardit
    + 10 000 töökohta
    + süsinikujalajälje vähendamisest tekkinud saastekvootide tasandamine/müük

    2. Riigi Welcome to Estonia -> Made in Estonia programm.

    o EAS-i fookus on täna suurenenud lisandväärtus, aga kohalike toorainete või teenuste kasutamine tootes pole eesmärk omaette, pigem on tähtis lihtsalt ekspordifookus. Muutkem EAS-i fookust täpsemaks toetuste jagamisel, sest suurimat mõju omavad kohalikke ressursse tarbivad ettevõtted. Toetused reaalsetele netoeksportööridele toob täiendavaid investeeringuid suurima SKP mõjuga sektoritesse. Toetada tuleb erialase hariduse ja teaduse arengut netoekspordi potentsiaaliga sektorite jaoks.

    o 10 aastaga on võimalik tarbimiseelistusi muuta, tehkem jätkusuutliku arengu põhimõtetega kooskõlas oleva tarbimise meediaplaan.

    o Ostame riigihangete korras sisse kodumaiseid kütuseid ja kaupu, mille tarbimisväärtus on eksportkaubaga võrdne. Kaubavahetust ei saa piirata, küll aga saab arvestada toodete ja toorainete keskkonnamõju.

    9 miljardist €/a on suunatav vähemasti 1,5 miljardit korraks tagasi riiki
    1 miljardit €/a kohalik taastuv kütus Venemaa gaasi ja vedelkütuste asemel, saame ilmselt arukalt käitudes vähendada ka põlvkivienergeetika kogust ja kasutada põlevkivi paremini.

    Olete targad inimesed ja mõistate, et Eesti SKP suurendamine ei seisne üksnes ülemäära nutikates lahenduses, tuleb üritada riiki raha sisse tuua ja siis mitte niisama lihtsalt välja lasta. Mis iganes moel siis. See on ka nutikas käitumine.

    Tänan Teid selle kõige kallima mulle usaldatud ressursi – aja eest. Aega on vähe. Ja ega meil palju muudki pole – ca miljon inimest + pindala ca 45 tuhat ruutkilomeetrit. Olles nutikad, suudame saavutada vähima vaevaga suurima tulemuse.

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument