Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Majanduskasv = Kõrgem lisandväärtus töötunni kohta ning rohkem töötatud tunde

    Eestis on üsna pikk töönädal ning inimestel sageli mitu töökohta, mis pigem pärsib lisandväärtust tunni kohta – töötatakse sageli stressi piiril. Samas on Eestis üks pikimaid hariduse omandamise aegu. Kaks tööaastat saaks juurde just noorema-­ealiste poolt kui a) alustataks kooliskäimist aasta varem (vabaneks ka puuduvaid lasteaiakohti) ja b) kool oleks aasta lühem (ja sisukam).

    Arvestades maksimaalse 40-­45 võimaliku tööaasta kohta on see lausa 4-­5% kasvu. Ja vabastaks ka lasteaedade ressurssi. Kirjutasin sellest: Jaak Vilo: nooremalt kooli ja kool lühemaks (Postimees, 23.08.2012, eid.ee/3f3).

    Veel olulisem on, et Eestis tehtaks kõrgema lisandväärtusega tööd mitte lihtsamat ja seega odavamat. See eeldab paremat tipp-­haridust ja julgeid strateegiaid. Näiteks Eesti keskmisest kaks korda kõrgema lisandväärtusega IKT sektor on proportsionaalselt töötajate arvult koguni 2x väiksem kui Põhjamaades. Nendest 17,000-­st on aga erialase kõrgharidusega IKT töötajaid ainult 1/3. Jätkuvalt on Eestis vähemalt 2-­4x liiga vähe IKT spetsialiste, kes oleks omandanud kõrgema erialase hariduse (bakalaureus, magister, doktor). Tööjõu nappus piirab uute tugevate R&D keskuste teket Eestisse kui ka õpetamist. IKT tööhõive ja lisandväärtus võiks vabalt kasvada kui jätkuvalt oluliselt võimendada IT-­ga seotud haridust. Eesti inimeste vähesust peab korvama headus. Seda, et ülikoolid on suutelised tegema palju paremat tööd on tõestanud nii Eesti IT R&D numbrilised näitajad kui ülikoolide töö IT Akadeemia käivitamisel. Pika-­aegne riiklik strateegia ja kindlus tuleviku suhtes kahjuks puudub.

    Numbrilistest näitajatest tuleb võrrelda kõrghariduse vajalikku eelarvet tudengi kohta (ehk bakalaureuse, magistri ja doktorikraadi “kulu” riigile – tudengite:õppejõudude suhte, vajaliku palga ja ülikoolide tegevuskulude ja stipendiumide või laenude maht) ning teisalt koolitatud isikute panust majanduskasvu otseste kui kaudsete maksude ja muude mõjude osas. Ehk siis nii IKT sektori siseseid näitajaid (palgad, maksud, jne) kui ka seda, mida IKT suudab anda teiste majandusharude parendamiseks horisontaalselt. Praegu toodab bakalaureuse-­kraadiga töötaja oma haridus-­investeeringud riigile tagasi umbes ühe aastase töötamisega. (vt ka Postimees: Jaak Vilo: Tasuta ei võrdu odav eid.ee/3h2).

    IT Akadeemia IT-­hariduse lisaeelarve 1,5M€ +1,2M€ =2,7M€ aastas on väga tänuväärne, seda tuleks edasi kasvatada ja võrrelda Eesti viimaste aastate iduettevõtete üsna regulaarselt saadavate otseinvesteeringute ja ülikiire kasvu võimalustega. Soome SuperCell väärtus kasvas 3 aasta jooksul 2M€ päevas. Võimsaid numbreid on näidanud ka Eesti Skype, Playtech, Creative Mobile, jt... Samuti tasub IT Akadeemia lisapanust võrrelda riigi plaanitavate otseinvesteeringutega kasvuettevõtete fondidesse ning IT ettevõtete väärtuse kasvuga. Investeeringud IKT haridusse on suhteliselt riskivabad kuna maailmas jätkub IKT olulisuse kasv ja selle pidurdumisele ei ole praegu mingeid piire näha. IKT korvab väga suure osa inimeste rutiinset tööd ning parem on olla selle tehnoloogia arenduse eestvedajate ja rakendajate hulgas. Samuti saavad head IT töötajad vabalt vahetada töökohta ja töötada ka globaalsele turule.

    Kasvava IKT hariduse toetuseks ja R&D võimekate ettevõtete Eestisse meelitamiseks on aga lisaks vaja oluliselt läbi mõelda, kuidas tagada ka vastav tegevuskeskkond ja taristu. Praegused ülikoolide IT hariduse taristud ei vasta isegi miinimumnõuetele rääkimata vajaliku atraktiivse keskkonna vajadustest. Ühekordsed investeeringud taristusse (n. Tartu “IT maja”, Mektory jt) ja pikaaegne IKT-­hariduse strateegia võimaldavad oluliselt kasvatada Eesti IT sektori taset ning väljavaateid leida uusi majanduskasvu võimalusi. Tuleb luua sünergiat ülikooli ja ettevõtete vahele, võimaldada Eestisse tuua ka uusi R&D üksusi, et eestlasedki teeks huvitavat, keerulist ja kõrge lisandväärtusega tööd. See kiirgab kogu majandusse.

    Kinnitamaks, et investeeringud haridusse ja tervishoiusüsteemi võimendavad majanduskasvu, mitte ei pärsi vt näiteks uuringut: Reeves et al.: Does investment in the health sector promote or inhibit economic growth? Globalization and health 2013, 9:43 eid.ee/3h3

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument