Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Säravad erasektori spetsialistid ja ettevõtjad asendusajateenistuse raames avalikku sektori tööle - riik efektiivsemaks.

    Riik ei suuda kõige andekamatele isikutele erasektoriga võrreldes konkurentsivõimelist palka maksta. Samas läheb neid avaliku sektori innovaatilisena hoidmiseks väga vaja. Asendusteenistusega, näiteks nõunikena ministeeriumides, tooksid erasektori taustaga isikud välja ning muudaks selgeid ebaefektiivsusi riigis. Samas oleks neil ka aega ja vabadust, et näiteks oma ettevõtet töös hoida. Saadud kontaktid parendaksid hiljem koostööd sektorite vahel.

    Riigikaitse oluline osa Kaitseväe kõrval on meie majandusvõimekus. Hetkel on asendusteenistus 1,5 aastat ühiskondlikku tööd. Selle ühiskondlikku töö võiks muuta rakendavaks tähtsates riigiasutustes. Kehtiks põhimõte, kus iga ettevõtja võiks lüüa kaasa oma valdkonna infrastruktuuri efektiivsemaks ja kasulikumaks tegemisel. Selge on see, et kõik kutsealused siia ei kvalifitseeru - tõendiks võiks olla ettevõtte omandus, mis omab häid majandusnäitajaid, või spetsialistina ettevõttes saadud kõrge palk (nt. kahekordne riigi keskmine).
    Tasustamine ning koormus võiksid ühtida seni asendusteenistusele kehtinule.
    Kus oleks selline asendusteenistus rakendatav? Võime ette kujutada raamatupidajaid Maksuametis, ettevõtjaid EAS-i äriplaane hindamas ja toetusskeeme optimeerimas, suurtalunikke põllumajandusministeeriumi asekantslerite nõunikena, raadioinsenere Kaitseväe sidepidamisvahendeid arendamas, Taavi Kotkat IT-ministrina jne. Loomulikult vajab sobivate rakenduskohtade leidmine edasist tööd, seda eriti juhul kui soov kutsealuste personaalsete soovidega rohkem arvestada.

    Lisa pooltargument

    Minu meelest tuleks riigikaitse teemal üldse mõned põhimõtteliselt küsimused lahendada:
    1) Kui meil on sooline võrdõiguslikkus jms (vastav soovolinik ja büroogi in olemas), siis miks reaalselt diskrimineeritakse üht soolist poolt> mehi. Kui meil on sooliselt võrdõiguslik ühiskond, siis peaks kaitsealane väljaõpe ja hilisem reservi arvamine kehtima mõlema soo (mehed ja naise) kohta. Ehk siis siin saab pikas perspektiivis olla ainult kaks lahendust: kas riigikaitses osalemine vabatahtlikuks või siis mõlemale soole võrdne kaitseväeteenituse kohustus.
    2) Võib olla siis võiksid naised jms, kes relv käes pole valmis võitlema ,läbida asendusteenistuse (töötada haiglates, kus personali napib jms).
    Aga mingeid "säravaid" asendusteenistuse teenijaid kõrgetele kohtadele upitada... seda ma ei toeta. Ei saa ju ajateenija kaitseväes kohe kindraliks jms.

    Minu meelest tuleks riigikaitse teemal üldse mõned põhimõtteliselt küsimused lahendada:
    1) Kui meil on sooline võrdõiguslikkus jms (vastav soovolinik ja büroogi in olemas), siis miks reaalselt diskrimineeritakse üht soolist poolt> mehi. Kui meil on sooliselt võrdõiguslik ühiskond, siis peaks kaitsealane väljaõpe ja hilisem reservi arvamine kehtima mõlema soo (mehed ja naise) kohta. Ehk siis siin saab pikas perspektiivis olla ainult kaks lahendust: kas riigikaitses osalemine vabatahtlikuks või siis mõlemale soole võrdne kaitseväeteenituse kohustus.
    2) Võib olla siis võiksid naised jms, kes relv käes pole valmis võitlema ,läbida asendusteenistuse (töötada haiglates, kus personali napib jms).
    Aga mingeid "säravaid" asendusteenistuse teenijaid kõrgetele kohtadele upitada... seda ma ei toeta. Ei saa ju ajateenija kaitseväes kohe kindraliks jms.

    Minu meelest tuleks riigikaitse teemal üldse mõned põhimõtteliselt küsimused lahendada:
    1) Kui meil on sooline võrdõiguslikkus jms (vastav soovolinik ja büroogi in olemas), siis miks reaalselt diskrimineeritakse üht soolist poolt> mehi. Kui meil on sooliselt võrdõiguslik ühiskond, siis peaks kaitsealane väljaõpe ja hilisem reservi arvamine kehtima mõlema soo (mehed ja naise) kohta. Ehk siis siin saab pikas perspektiivis olla ainult kaks lahendust: kas riigikaitses osalemine vabatahtlikuks või siis mõlemale soole võrdne kaitseväeteenituse kohustus.
    2) Võib olla siis võiksid naised jms, kes relv käes pole valmis võitlema ,läbida asendusteenistuse (töötada haiglates, kus personali napib jms).
    Aga mingeid "säravaid" asendusteenistuse teenijaid kõrgetele kohtadele upitada... seda ma ei toeta. Ei saa ju ajateenija kaitseväes kohe kindraliks jms.

    Minu meelest tuleks riigikaitse teemal üldse mõned põhimõtteliselt küsimused lahendada:
    1) Kui meil on sooline võrdõiguslikkus jms (vastav soovolinik ja büroogi in olemas), siis miks reaalselt diskrimineeritakse üht soolist poolt> mehi. Kui meil on sooliselt võrdõiguslik ühiskond, siis peaks kaitsealane väljaõpe ja hilisem reservi arvamine kehtima mõlema soo (mehed ja naise) kohta. Ehk siis siin saab pikas perspektiivis olla ainult kaks lahendust: kas riigikaitses osalemine vabatahtlikuks või siis mõlemale soole võrdne kaitseväeteenituse kohustus.
    2) Võib olla siis võiksid naised jms, kes relv käes pole valmis võitlema ,läbida asendusteenistuse (töötada haiglates, kus personali napib jms).
    Aga mingeid "säravaid" asendusteenistuse teenijaid kõrgetele kohtadele upitada... seda ma ei toeta. Ei saa ju ajateenija kaitseväes kohe kindraliks jms.

    Kaitseväeteenistuse eesmärk (sh ka asendusteenistuse eesmärk) on isikute ettevalmistamine riigikaitseks.
    Seega ei saa ka asendusteenistus olla mingi nö 1 aastat tasuta tööd riigi (ühiskonna) heaks mingis suvalises sektoris.
    Asendusteenistust saab ikkagi siduda alaga, millel on tsene seos ka riiguikaitsega...

    Lisa vastuargument