Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Kehtestada elektriaktsiisi maksulagi või- vabastus

    Eesti seisab oluliste valikute ees - kas riigi eesmärk on madala või kõrge lisandväärtusega eksport. Estonian Celli näitel suurendatakse haavapuidu töötlemise tulemusel eksporditavat väärtust enam kui 5 korda. Nimelt oleks haavapalgi ekspordikäive ca 13 miljonit eurot, haavast puitmassi tegemise järgselt kasvab sama tooraine baasil ekspordikäive 67 miljoni euroni. Kõrge lisandväärtusega tootmine ja toodangu eksport on paljudel juhtudel energiamahukas.

    Estonian Celli näitel on viimaste aastate kuu keskmine elektriarve ületanud 1,2 miljonit eurot. Energia ehk elektri ja gaasi eest on ettevõte maksnud kokku üle 20 miljoni euro aastas. Ressursi väärtustamiselt on oluline ka see, et puitmassitehas on ainus haava paberipuidu kasutaja ja sellele väärtuse looja Eestis.

    Eesti suurtööstuse elektritariif ei ole konkurentsivõimeline

    Tehase tootmise omahind ei ole konkurentsivõimeline, kuna tehase käivitusjärgsel perioodil (alates 2006) on energiatariifid Eestis enam kui 2,5-kordistunud. Selle tulemusel maksab Eestisse rajatud energiaintensiivne ettevõte Estonian Celli koguste näitel elektri eest aastas üle 3,5 miljoni euro enam Austria ettevõttest, üle 5 miljoni euro enam Saksamaa ettevõttest ja ligemale 6 miljonit enam võrreldes Rootsi ettevõttega.
    Lisa 1

    Erinevused on kõigis elektritariifikomponentides ja energeetika arengukavasid koostades tuleks Eestil silmas pidada otsuste mõju tööstusettevõtete konkurentsivõimele. Siiski oleks seadusandlikul tasemel väga lihtsa muudatusega võimalik ettevõtete konkurentsivõimet tõsta, kehtestades sarnaselt mitmete teiste Euroopa riikidega aktsiisile maksulae või –vabastuse. Näiteks Austrial on elektri aktsiisimaksu nominaaltariif 15 €/MWh, kuid maksulae rakendumise tulemusel maksab suurtööstus vaid 0,7 €/MWh. Kui esmapilgul võib Eesti aktsiisikomponent tunduda ebaoliline, siis suurtööstuse elektritarbimist arvestades ulatub elektriaktsiisi aastane kulu ligemale 1 miljoni euroni.

    Aktsiisivabastust toetab EL-i direktiiv

    Aktsiisivabastuse kehtestamine oleks seadusandlikult lihtne, kuna vastavasisuline EL-i direktiiv (http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32003L0096:en:HTML) suisa eesmärgistab eessõnas energiaintensiivsete ettevõtete erikohtlemise, nõudes madalaimate maksustamistasemete kehtestamist tagamaks ühendusesiseste ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime. Direktiiv sätestab energiaintensiivsete ettevõtete kriteeriumid ja taotleb neile kuni nullini alandatud maksuvabastuste kehtestamist.

    Energiaaktsiiside kehtestamisel loobuti energiaintensiivsetele ettevõtetele maksuvabastuse kehtestamisest viitega Eesti ühetaolisele maksusüsteemile. Aktsiisiseadust ja praktikat lähemalt uurides selgub, et ühetaoline maksustamine on suurte tööstusettevõtete aktsiisiga maksustamise kontekstis pelgalt müüt, kuna Eestis on eurodirektiivi kohustuslikke klausleid üle võttes juba antud maksuvabastus mineraloogiliste, keemilise reduktsiooni, elektrolüütiliste ja metallurgiliste protsessidega ettevõtetele.

    Energiatarbimise tarbimiskogustest sõltumatu üheülbaline maksustamine ülejäänud majandussektorites piirab tootmise ja investeeringute kasvu. Tänase elektrienergia maksustuspoliitika juures maksab tööstusettevõte seda kõrgemaid makse elektritarbimiselt, mida rohkem ta tootmismahtu ja seeläbi ka väärtust Eesti riigile kasvatab. Maksustamine toimib sisuliselt karistuspoliitikana olukorras, kus Eesti elektritariif ei ole rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.

    Kõrge elektriif vähendab Eestisse investeerimise atraktiivsust

    Estonian Celli omanik Heinzel Grupp investeeris 2013. aastal 115 miljonit eurot uue paberimasina ehitamisse Austrias ja Eestis asuva tehase avamispidustustel esitatud kava rajada paberimasin puitmassitehase kõrvale Kundasse jäi täitmata unistuseks. Kaalukaimateks teguriteks otsustusprotsessis nimetas omanik just nimelt kõrgeid elektritariife ja poliitilist ebastabiilsust energiamaastikul. Arengufondi ideekonkursil märkis Estonian Celli ettepanekut retsenseerinud EAS-i välisinvesteeringu valdkonna juht, et tööstussektorile kehtiva kõrge energiatariif on tähelepanu keskmes ka serveriparkide Eestisse toomiseks vajalike investeerimisläbirääkimiste puhul. Kindlasti on oluliselt rohkem ettevõtjaid, kellele energiatariifid investeerimisotsuste sihtriigi valikul olulised on.

    Aktsiisile maksulae kehtestamine oleks lihtne ja tõhus

    Lihtne matemaatika näitab, et isegi ettevaatlike eelduste korral tasuks ühekordse negatiivse eelarveefektiga maksuvabastus ennast tootmismahtude kasvades ja/või täiendavate investeeringute lisandudes.

    Aktsiisi maksulae ja/või vabastuse mõju saab kokku võtta järgmisega:
    VÄHE RISKE JA MÕJU RIIGIEELARVELE
    o (võrreldes tööjõumaksudega)
    LIHTNE RAKENDADA
    o Üks tariif, aga kuni teatud tarbimiseni
    o Toetatud EL-i direktiivi poolt

    TOETAB TOOTMISE KASVU JA EKSPORDIPOTENTSIAALI
    TÕSTAB EESTI ATRAKTIIVSUST VÄLISINVESTEERINGUTE SIHTKOHANA
    SUURENDAB RIIGI MAKSUTULU
    PARANDAB EKSPORDI/IMPORDI SUHET

    Tööstuse areng ja seadusandlus käsikäes

    Eesti atraktiivsus välisinvesteeringute sihtkohana tööstussektorisse on muuhulgas seotud energiahindadega ja selllega, milline on majanduspoliitika välisinvesteeringute kaasamiseks ja ekspordi soodustamiseks.
    Energiatarbimist üheülbaliselt maksustades piiratakse tootmise ja ekspordi kasvu. Fookus peaks olema energiatõhususel, mitte tarbimist piiraval maksustamisel.

    Lisa_1.pdf

    Eesti suurtarbia poolt makstav energi hind ei tohiks olla kõrgem, kui meie lähiriikides. Täna ta seda kahjuks on, kui vaadata énergia hinda koos kõikide maksudega.

    Lisa pooltargument

    Riigi maksupoliitika peaks olema ühtlane, eranditeta ja lihtne.
    Estonian Cellil soovitaks mõelda enda koostootmisjaama elektritootmise peale.

    Elektriaktsiisi reguleerivas seaduses on juba täna sisse kirjutatud maksuvabastus ettevõtjatele, kes kasutavad elektrit mineraloogilistes, elektrolüütilistes ja metallurgilistes jne. Ehk erandid on juba seaduse tasemel olemas, sarnase maksuvabastuse andmine ei muudaks maksustamist keerukamaks ega ebaühtlasemaks, kuid tõstaks eksporditurgudele suunatud tööstusettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.

    No siis oleks ju viimane aeg ka neile elektriaktsiis kehtestada nagu kõigile tarbijaile. Mis krd vahettegemine siin käib> pidi ju olema kapitalism, turumajandus, aus konkurents jne. Siiber sest sotsialismist ja plaanimajandusest, mida tegelt viljeletakse...
    Algatuseks võiks ühiskonnakorralduse ausalt määrata...

    Lisa vastuargument