Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Ettevõttepensioni süsteemi innovatsioon on toeks Eesti pensionisüsteemile, mis toimib tööturu osaliste ja kogu riigi hüvanguks

    Integreerida Eesti pensionisüsteemi vabatahtlik ettevõttepensioni tugisüsteem, millega leevendatakse ja parendatakse töötajate, ettevõtete ning riigi finantsilisi ja tööturu vajadusi. Innovatsioon näeb ette:

    1. Kolmanda pensionisamba tööandjapoolsete maksete maksuvabastust.
    2. Riigi poolt loodavat võimalust ettevõtjatele, luua ettevõttesisene pensioniskeem (kindlustus-, fondileping-, aktsiaoptsioon), millega motiveeritakse pikaajaliselt oma parimaid töötajaid ja võtmeisikuid.
    3. Pensionialase teabe tutvustamine kõigis ühiskonnakihtides.

    IDEE KIRJELDUS, AUTORI NÄGEMUS RAKENDAMISE KULGEMISEST NING MÕJU EESTI MAJANDUSELE JA ELUKVALITEEDILE

    Uue võimalusena tuleb luua kolmanda samba kõrvale vabatahtlik ettevõttepensioni tugisüsteem, mis koosneks mitmest võimalusest (millest üks võiks olla III sammas, kus tööandja maksed töötaja lepingusse oleks maksuvabad), tulenevalt töötajate erinevatest vajadustest ja võimalustest. Et vabatahtlik süsteem toimiks, peavad osapooled (ettevõte, töötaja ja riik) olema motiveeritud. Määrava tähtsusega süsteemi loomisel on riiklikud soodustused, nende piisavus ning arusaadavus tööturu osapooltele.

    Lisatavaks võimaluseks, oleks kogumisfaasis spetsialistile/võtmetöötajale suunatud ja ettevõtte omanduses olevad pikaajalised fondi- või kogumiskindlustuse lepingud ühendatavad töötaja lahkudes füüsilise isiku investeerimiskontoga (vt TuMS § 172). Selliselt ei maksustata varade üleminekut töötajale erisoodustusega, tulumaksuga maksustatakse aga väljamaksed kontol olevast lepingust. Piltlikult osaleb võtmetöötaja ettevõtte kasumi jaotamisel ilma osaluseta ettevõttes. Süsteemi osaks võiks olla ka ettevõtte töötajatele suunatud osade, aktsiate optsioonid.

    Ettevõttele on oluline see, et kogumisfaasi ajal oleks lepingu omanikuks ettevõte ning töötajale tähtis, et see on suunatud konkreetsele töötajale (samuti on võimalik teatud lepingutele lisada nt elukindlustus jne.). Sellega tagatakse võimalus motivatsioonisüsteemide kaudu kinnistada võtmetöötajaid ettevõttesse, seda just eriti keskmiste- ja väikeettevõtete puhul. Mikroettevõtete võimalus on kindlustada töötavate omanike tagalat just ettevõttepensioni välistamisega pankrotivarast.

    Kindlasti võimaldab selline mitmetasandiline lahendus motivatsioonisüsteemi rakendamisel vähendada kaadrivoolavust ning pikendab vanemaealiste osalust tööturul. Töötaja järgmise tööandja juurde liikudes on ettevõttel võimalus: kas teha makseid töötaja investeerimiskontol olevasse lepingusse või teha töötajale uus, just selle ettevõtte poolt pakutud lahendus. Selline lahendus võib töötajate investeerimiskontole pikas perspektiivis tekitada mitmeid lepinguid, mida ka vajadusel võib ühendada. (II ja III samba pakkujad peaksid omama fondide portfellis ka garantiiosaga fonde ja võimaldama investeerida valuutakorvi põhiselt.)
    Sarnane toimemehhanism töötab ka teistes riikides ning seda peetakse ideaalilähedaseks
    lahenduseks nii töötajate hankimisel ja nende motiveerimisel, juhtimistegevusse kaasamisel aga ka ettevõtte väärtuse suurendamisel. Eelkõige puudutab see tippspetsialiste ning võtmetöötajaid. Kolmanda samba tooted jääksid tavatöötaja võimaluseks, mille maht ajapikku tõuseks.

    Riigi eelarve seisukohalt on vabatahtliku ettevõttepensioni/ tööandjapensioni käivitamine
    sujuv ning III samba ettevõttepoolne soodustus ei pingesta oluliselt maksulaekumist. Tänased III samba mahud on lähenemas maailma majanduslanguse eelsele tasemele ning seitsme aasta keskmine (sh 2013) maksab ettevõtte vabastamisel sotsiaalmaksust riigile hinnanguliselt 9,622 milj eur. Samuti ei pingesta ettevõtete oma pensionisüsteem maksusüsteemi, kuna toimib ettevõtte siseselt. Ajapikku hakkab laekuma füüsiliste isikute investeerimiskontodelt tulumaks, millega maksustatakse ettevõtetes kogutud lepinguid. Samuti võiks toimida uute III samba lepingutega. Juba jõustunud III samba lepingud (ca 44 tuh.) saaksid erikohtlemise osaks. Selline idee realiseerub hästi vaid siis, kui süsteemi tähtsusest, ees ootavatest riiklike pensionite arengutest ja riigi poolt loodavatest võimalustest hakatakse teavitama juba varajases koolieas ning laiapõhjaline teavitustöö hõlmab kogu ühiskonda. Selle rahastamisel aitab Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamine.

    Pakutav pensionisüsteemi tugisüsteem motiveeriks inimesi ennast pikemalt tööturul
    rakendama (seda toetaks kindlasti sotsiaalmaksu miinimumnõude kaotamine osakoormusega madalapalgalistel ja osalise töövõimega töötajatel), kuna viimaste aastate tootlused on kogumislepingute puhul ja mõistliku riski juures kõige tulusamad ning maksimeerivad saadavat pensioni tööturult lahkudes.

    Ettevõttepensioni käivitamisel toimivad lühema- ja pikemaajalised mehhanismid. Kolmanda samba tööandjapoolne maksuvabastus aktiviseerib selle kasutust kohe. Ettevõtted muutuvad III samba propageerijateks. Ülejäänud süsteemi osad käivituvad sujuvalt, millega saaks leevendada sotsiaalmaksu lage. Reguleerimist vajavad kohe sissemaksete mahud, sissemaksed investeerimiskontol olevasse lepingusse, ettevõtte siseste lepingute välistatavus pankrotivarast, lepingute pikaajalisus ja/või pensioniiga (välistamaks kuritarvitused - vastasel korral maksustatakse ka sotsiaalmaksuga). Ettevõtte siseselt vajavad eraldi reguleerimist süsteemi üksikasjad ning motivatsiooni osa (ettevõte võib lepingu töötaja lahkudes omale jätta – siin võiks kaaluda ka vastava usaldusühingu või regulaatori kaasamist õiguste kaitseks). Pikemas perspektiivis tuleb indekseerida riiklikud pensionid – töötajatel kes omavad III samba lepingut ja/või on osalenud ettevõtete pensioniskeemides (sotsiaalmaksu vabastusega), vähendatakse
    vanaduspensioni osa (sarnaselt II sambaga) - nii peaks olema ühiskonna õiglustunne tagatud. Idee rakendamisel mõju Eesti riigi majandusele: ettevõtluskliima parendamine - tööjõukulu suhteline vähenemine, ettevõtete tugevam konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus läbi võtmetöötajate sidumise, tööandja ja töötaja parem sidusus, töökohtade lisandumine, pensioniteks isekogumise ja säästmise ergutamine, vanemaealiste kauem püsimine tööturul ning parem sotsiaal- ja finantskindlustatus, väljarände pidurdumine, ettevõttepensioni varade reinvesteerimise positiivne mõju majandusarengule, jätkusuutlikum pensionisüsteem, elatustaseme ja elukvaliteedi tõus riigis.

    Idee ellu viimiseks on vaja Riigikogu koalitsiooni otsustavust ning asjassepuutuvate institutsioonide tehnilist personali.

    Kahjuks ei ole kõik nii targad investeerijad, kui Erik Freiberg ja kahjuks pole ka ettevõtjatel nii palju aega, kui Erikul ja kahjuks pole kõigil töötajatel nii suur palk, et kinnisvarasse investeerida. Erikul on õigus selles osas, et tuleb hoolega jälgida kuhu Teie raha liigub. Selline hoolsus paneb teenusepakkujad kriitiliselt oma pakutavasse suhtuma ja usaldust õigesti ja õiglaselt väärtustama.

    Kui aega, tarkust jms pole, siis sellistelt tulebki raha ära võtta...
    Kui aga investeerimist võimaldavat sissetulekut ka pole, siis langeb ju mure ära> polegi muret, kuhu vara panna...
    Sellises situatsiooni (kui midagi pole) soovitan siiski selle pisku eest, mida tööandja poetab, enne osta pudel viina ja ennast üheks õhtuks rihmaks juua, kui see pisku lipsuga poistele anda. Oled vähemalt miskit rõõmu saanud...
    On minugi sissetulek isegi Eesti mastaabis suht kesine, aga hoolega otsides ja kombineerides võib siiski üht-teist tulevikku silmas pidades talletada.
    Lihtsam on muidugi ilusa muinasjutu vestjale oma pisku ära anda> pole mingit muret.

    Siin räägitakse siiski rahast, mis ei ole veel teie taskus. Selle eest ei ole võimalik veel kuhugi investeerida.
    On ainult hea kui ettevõtjal tekib võimalus kasumi jaotamiseks töötajaga dividendiga võrdsel alusel. Tõsi, see ei ole imevits, mis ettevõttesse tekitaks mingi kuhja lisaraha, mida siis (pensioni)fondidesse investeerida ning siin ei sünni suurt võimalust väiksematele ettevõtetele, mida arvuliselt valdav enamus, aga juba ka paarikümne töötajaga ettevõttes loob see siiski lisavõimaluse pikaajaliseks motivatsiooniks.

    Mikroettevõtete vedajate võimalus oleks pikaajaline pensioni kogumine, mille leping eraldatakse nt pankrotivarast ja miks mitte maksustatakse pisut madalamalt, kui dividende.

    Idee väärib kindlasti kaalumist. Poliitilist stagnatsiooni näitab kõige ilmekamalt see, et ei olda mitte ainult valmis muutma aastate eest vastu võetud otsuseid, vaid ei soovita nende üle isegi mitte arutada. Riigi poolt soositud vabatahtlik ettevõttepensioni reform oleks kindlasti abiks nende probleemide vastu, mida tänane süsteem lahendada pole suutnud.

    Lisa pooltargument

    Lausa suu kisub naerule, kui näed mõne idee juures nii võimsaid positiivseid numbreid> pole midagi teha: tuleb õnnitleda tugeva sõpruskonna puhul, mis on elus suht positiivne näitaja...
    Aga paar süna ka ideest:
    Mul kobab alati käsi kabuuri järele, kui mõni nutikas inimene soovitab järjekordset pensioniideed, mis seisneb sisuliselt selles, et ma annan enda teenitud raha kellegile hoida-kasutada, lootuses, et kunagi mulle sealt siis midagi tuleb...
    Katsuge aru saada ühest lihtsast põhitõest: KÕIGE PAREM PEREMEES TEIE RAHALE OLETE TEIE ISE! Ärge andke oma raha teistele hoida ega kasutada. Tehke oma otsused ise! Vaadake ajalukku ja vaadake, mis on läbi aja osutunud heaks investeeringuks: on selleks olnud kinnisvara, lapsed, väärismetallid, aktsiad, võlakirjad, kunst jne. Tehke oma investeerimisotsused ise> see on kõige olulisem! Siis te vähemalt teate, keda süüdistada, kui asjad untsu lähevad.
    Ärge andke oma raha mingite mesimagusa jutuga lipsupoiste kätte!
    Lisan juurde, et ma ise ei ole ühinenud ei 2. ega 3. sambaga (vanuselt anti mulle valida, kas 2. sambaga liituda). Ja ma pole kahetsenud... Vaatan enda tuttavaid, kellel kõik sambad ja kes pole nende üle sugugi õnnelikud.
    See eest olen ma investeerinud kinnisvarasse jms reaalvarasse. Ja mitte ainult Eestis... Jaota oma vara portfell nii varade kui ka regioonide suhtes!
    Ja hoia igasugustest pensionifondidest jms jamast nii kaugele kui võimalik!
    Mida rohkem neid sulle pähe määritakse, seda kiiremini jookse!

    Olen väga tugevalt vastu sellisele ideele, kuna minu meelest loob, see pretsetendi ja tekitab mehhanismi, kuidas destabiliseerida juba olemas olevat süsteemi. Lisaks inimeste "vabastamine" nende keerulistest valikutest ei ole samuti suund, mida ma sooviks toetada.

    Sisuliselt räägitakse siin maksude vähendamisest pensioni sfääris teatud ringkonnale. Seda kõike toetatakse kõlavate loosungitega ja hägustavate skeemidega...
    Lihtsa inimesena teen lihtsa ja selge ettepaneku: makske inimesele korralikku palka tema töötamise ajal, vähendades seejuures ka riiklikult määratud (kohustuslikku) sundi panustada igasugustesse pensionifondidesse jms juradesse...
    Las inimesed teevad oma (investeerimis) otsused ise ja otsustavad ka ise, mismoodi (ja kas üldse enda tulevikuks panustada)...
    Ma saan muidugi aru, et täna ja viimase sajandi jooksul Euroopas kehtinud pensionisüsteem vajab üha rohkem defitsiitsemaks muutuvat kütust süsteemi ülalpidamiseks (üha rohkem pensionäre ja vähem nende ülalpidajaid).
    Võiks aga ükskord aru saada, et see süsteem pole jätkusuutlik, ükskõik, mismoodi seda üritatakse läbi reanimatsiooni ka ka elus hoida. Alused, millele süsteem on rajatud, on valed ja meid täna sellisele tulemile viinud...
    On kaks valikut: kas süsteem reformitakse vabatahtlikult läbi suurte valude ja ümberkorralduste või süsteem üritatakse maksimaalselt elus hoida kuni selle paratamatu kokkukukkumiseni. Ja siis on ümberkorraldus juba paratamatud.
    Aga selleks ajaks pole Euroopa konkurentsivõimest enam midagi järele jäänud...
    Ma ise arvan, et Euroopa ühiskond pole valmis süsteemi reformima, st toimub teine stsenaarium.
    Nii et head tühja maksmist kõigile tulevastele pensionäridele... Selleks ajaks, kui teie vanaks saate on pensioni maksmise kohta vaid lõik ajalooõpikus.

    Mis on minu ettepanek süsteemi päästmiseks?-
    1) Ettepanek on maksusüsteem ümber teha: lõpetada tööjõu maksustamine ja orienteeruda ümber vara maksustamisele;
    2) Pensionisüsteem radikaalselt reformida: kehtestada pensionite asemele ühtne riiklik toetus eakatele. See oleks kõigile isikutele võrdne ja selle suurus külmutatakse, st see ei tõuse tulevikus (sotsiaalkulutuste tõus riigi jaoks kõige suurema kuluallika poole pealt külmutatakse). Inimestel tekiks kiire motivatsioon ümber orienteeruda> ehk siis öeldaks välja, et tulevikuks peate ise hakkama saama ja te peate selleks ISE valmistuma.

    Pikemas perspektiivis ma näen, et sihtotstarbeliselt kogutud maksud jagatakse tagasi ka vastavalt sihtotstarbele: ehk kütuseaktsiisi ja automaks läheb tagasi teedesse jms transpordiga seotud sektoritesse (sh ka näiteks ka tasuta ühistransport üle riigi); sotsiaalmaksu pesnsioniosa makstakse välja pensionitena (pensionite maksmiseks ei võeta lisa teistest valdkondadest- maksurahadest jms).
    St et väljamakstavad pensionid=sotsiaalmaksu pensioniosa laekumine.
    St paratamatult ka pensionite vähenemist ja inimeste omavastutuse suurenemist. Seetõttu oleks pension õige ümber nimetada "eakate riiklikuks toetusrahaks".
    Kas ühiskonnas on valmisoleks selliseks radikaalseks ümberkorralduseks?- Kahtlemata mitte...
    Kas vananev valijaskond annab enda toetuse sellisele ümberkorraldusele?- Kahtlemata mitte...
    Seetõttu on tulevik selles osas kergesti prognoositav...
    Pensionisüsteemi, st ka ka ühiskonnakorraldust selles kitsamas valdkonnas ootab eest kokkukukkumine koos sellest tulenevate kataklüsmidega...

    Lisa vastuargument