Logi sisse Facebooki, ID-kaardi või Mobiil-ID'ga, et postitada Arenguidee saiti

  • Sisene Facebookiga
  • Sisene ID-kaardiga
  • Sisene Mobiil-ID-ga
  • Kaasaegne tsiviilkaitseprogramm

    Kaasaegse tsiviilkaitsesüsteemi ülesehitamine kui riigi majanduse (ehitussektori) stimuleerimise ja Eesti elanikkonna turvalisuse suurendamise meede.

    Eesti kaasaegse tsiviilkaitsesüsteemi rajamiseks eraldada 15 kuni 20% kaitsekulutustele kuluvast summast. Saadud vahenditega kaasfinatseerida riigisiseselt 50% ulatuses individuaal- ja ühiskondlike varjendite rajamist.

    Kaasaegse tsiviilkaitsesüsteemi ülesehitamine kätkeb endas kaht positiivset tulemust:
    1) Tsiviilkaitsesüsteemi loomine tähendab ühtlasi ka üleriigilise (individuaal- ja ühiskondlike) varjendite süsteemi väljaehitamist, mis omakorda stimuleerib väga tugevasti ehitussektorit ja seega kogu majandustegevust riigis;
    2) Hüppeliselt paraneb tsiviilelanikkonna ellujäämisvõimalus sõja- vm tehiskatastroofi (näiteks tuumaelektrijaama õnnetus) olukorras;

    1. Kaasaegne tsiviilkaitsesüsteem kui majanduse (ehitussektori) stimuleerimise meede.

    Eestis kui NATO liikmesriigis kehtib poliitiliste jõudude ülene kokkulepe, et riigikaitsele panustatakse vähemalt 2% riigi sisemajanduse kogutoodangust.
    Näiteks käesoleval 2014 aastal panustatakse riigikaitsele üle 358 miljoni euro. Kulutused riigikaitsele aga suurenevead tulevikus. Näiteks 2022 aastaks peaksid kaitsekulutused olema juba ligikaudu 450 miljonit eurot.

    Seetõttu on väga oluline, et kaitsekulutustest eraldadaks mõistlikus proportsioonis vahendeid uue kaasaegse tsiviilkaitsesüsteemi ülesehitamiseks.
    Minu hinnagul võiks tsiviilkaitsele (tsiviilelanike kaitsmisele) kulutada minimaalselt 15-20% riigikaitsele kuluvast summast, ehk siis tänases situatsioonis ligikaudu 70 miljonit eurot aastas. Sellest lõviosa (näiteks 95%) peaks minema varjendite ehitamisega seotud projektideks.

    Kaasaegne tsiviilkaitsesüsteem kui elanikkonna turvalisuse suurendamise meede

    Eesti riik ja rahvas on deklareerinud, et sõjalise agressiooni korral kaitstakse Eesti riiki nö relv käes. Selleks on Eestis loodud väljaõpetatud reservarmee, riigikaitselised organisatsioonid jms struktuurid.

    Kuigi Eesti riik ja rahvas on deklareerinud, et riiki kaitstakse sõjaliselt ja kaitse ettevalmistamisele kulutatakse märkimisväärseid summasid, pole üldse mõeldud - rääkimata konkreetsete sammude astumisest (näiteks Riigikaitse arengukava 2013-2022 jms) – kuidas toimub tsiviilelanike kaitse sõjaolukorras.

    Ebaloomulik on, et hoolimata riigikaitsele kuluvast märkimisväärsest panusest on kulutused tsiviilelanikkonna (sõjaolukorra) kaitse ettevalmistamiseks praktiliselt olematud.
    Milleks sõdurile relvad ja väljaõpe, millisest kaitsetahtest saab rääkida jms, kui sõdur teab, et sõjaolukorras on tema lähedased ja omaksed kaitsetuna vaenlase relvade meelevallas?

    Vastavad uuringud näitavad, et tsiviilelenikkonna suhtelised kaotused sõjalistes konfliktides suurenevad. Rahvusvahelise statistika järgi oli 1900ndate aastate alguses toimunud konfliktides tsiviilohvrite osakaal kõigist hukkunuist ligikaudu 15-20%, tänapäeval on vastav suhtarv juba üle 80%.

    Erinevalt Eestist panustab meie naaber Soome riik, mille geopoliitiline situatsioon on tunduvalt rahulikum võrreldes Eestiga, ka tänasel päeval kaasaegse tsiviilkaitsesüsteemi ja vastava taristu väljaehitamisesse (ühiskondlikele hoonetele ühiskondlike varjendite rajamise kohustus jms).

    Eestis on ettevõte „Vesimentor“ välja töötatud ja ettevalmistanud seeriatootmiseks plastist varjendite prototüübid:
    http://www.youtube.com/watch?v=2Smzu_0zBU8&feature=youtu.be
    http://www.youtube.com/watch?v=7GLXYRbDML0&feature=youtu.be

    Kommentaaride puudumine jms näitab, et rahvast teema absull ei huvita... Isegi Ukraina võimaliku sõja valguses...
    Ega sihukestele asjadele vist enne keegi mõtlema ei hakka, kui pommid majadesse sisse sadama ei hakka ja ei tule lõhkirebitud omakseid varemetest välja õngitseda...
    Süüdimatu värk...

    See on hea arvamine... Hea, kui inimesed korraks mõtlevad enda kiire elu kõrvalt hetke sellele:
    1) saavad aru, et tänane elu on tegelikult üsna ok;
    2) äkki peaks midagi tegema ka selle raske hetke jaoks, kui see elu enam miskipärast nii ok pole...

    Lisa pooltargument

    Lisa vastuargument